suve algus, vist

sain ka lõpuks sinnamaale, et suvelillepeenrad on valmis ja aiamaa-jupike kaevatud. nii kiiret kevadet pole mul veel siin majas olnud. koduväliselt jube palju tegemist ja siis oli Herr Abikaasa nädala sees kodus, mis lööb tavapärase rutiini segamini ja aiatöö on viimane asi, millele mõelda. küüliku sissekolimine võttis ka omajagu aega. ja laste võimlemispidu.

mis mul siis on: gladioole igat värvi (mingi nädala aega vedelesid kausis leos, mitte ei tahtnud juuri alla võtta), astreid veidi, levkoid (sai pandud kirjude pakist kasvuhoonesse ette kasvama seemnest, eile istutasin välja, eks näis, mis tuleb) ja siis loomulikult kiviktaimla kidid, mis end loodetavast varsti suuremaks ajavad (sai teised alles sügisel ostetud). amplitaimed sel aastal ei lähe, aru ma ei saa, mis viga. praegu on vähemasti võõrasemad täis-õiteilus :) mis ma nende asemele panen, ei tea...

kasvuhoones on kurgid, tomatid ja paparika end kenasti sisse seadnud, loodan varsti kurki saada. banaanitomati ostsin ka, kõlas naljakalt, hiljem netist vaadates selgus, et ilusad piklikud viljad peaksid tulema :) rukkola, salat, spinat, till on nagu mets juba - lõikan aga salatiks, basiilikut ja peterselli saab vast nädala pärast näpistama hakata :)

ma sel aastal veel muru niitnud polegi, aga paari päeva pärast tuleb masin kurjaks ajada, sest Herr Abikaasa tuleb alles jaanikuks ja kui ma seni lasen olla, siis tõesti võib laulda: Jaanipäevaks kõrgeks kasvand rohi...

uss aias - uhh!!

08.05.2015 oli meil aias madu - uhh! jube!!

asjalood arenesid sedamoodi, et mina olin tööl, lapsed vanaemaga kodus õues mängimas. kirjeldati seda mulle umbes niimoodi:

- kass avastas lillepeenrast midagi, mille peale saba samalaiaks kui ta keha muutus, olevat muudkui hiilinud ja mitu korda veel õhku hüpanud ka.

- Karita nägi madu, kui vaatama läks, mida see kass seal hiilib ja teatas külma kõhuga, et ongi uss (oma isa laps, ma ütlen)

- ema siis haaras labida ja kukkus nüpeldama. tulemuseks üks täitsa surnud nastik :( kahju on, aga nagu ämm ütles, uss on uss ja need maja juures olema ei pea. nõustun 120%!! Herr Abikaasaga tuleb pikem jutuajamine teemal "armsad ussid," sest ta räägib ka lastele, et maod on lahedad ja need ei mõista karta :/ mis siis saab, kui ükspäev on rästik?? 

kui mina koju jõudsin, oli ema värisemise lõpetanud ja algas operatsioon ussi matus. kuna mina kardan PAANILISELT usse, siis olenemata surnud maost, kõrgetest kummikutest, pikavarrelisest rehast ja labidast, ei suutnud ma end viia selleni, et tolle eluka lillepeenrast välja võtaks ja ära teisaldaks. käes värisesid ja pisarad voolasid. lapsepõlve trauma, mis teha. ema siis võttis asja enda kätte ja tatsas plätudega kohale... tõmbas mao labidale ja toimetas minema. kõik, tehtud! 

mina käin veel tänagi õues ringi igat puuoksa maoks pidades :(

ma küll ei arvanud, et need elukad niidetud muru ja avarat lillepeenart mõnusaks peavad, aga kraav on lähedal, seega ei või iial teada. loodan, et too loomake oli talveunest ärganud eksitus, mitte et nad siia püsivalt paika end sätiksid.

arengud aias

19.04. sai lõigatud õunapuudelt vesivõsusid ja meie saara-leenu vaher nudiks pügatud (Herr Abikaasa ammune unistus ajast, kui maja ostsime). kasvuhoonesse sai üks maitsetaime peenar juurde tehtud ka.

talvel kraavipervel äramurdunud paju lohistasime üles ja tegime juppideks - natuke pliidikütet ikka juures.

eile, 21.04., istutasin võõrasemad välja ja tõin omakasvatatud pakopa/südajas suureta ka ampliga õue päikese kätte rippuma :) õhtuks oli teine kohe nii kohevile end ajanud :) millionbellsi kasvatus ei edene nii hästi - mõned taimed kuivasid, teised esiti kasvasid, siis jäid nagu ootele. ma ei teagi, mis nüüd valesti on. istutasin nad ümber ja viisin kasvuhoonesse. eks näis, kas saab asja või ostan uued suured taimed sisse. võõrasemad olid küll hommikuks kõik ilusad. nad peaksid külma ka taluma, kui tuleb. aga praegu ei ähvarda ja kui, siis panen katteloori peale. 

sinililled õitsevad heki all nii superilusti, meil on üks roosa sinilill ka!

seoses hekiga - plaan on see jube võssakasvanud ja vana lumepallihekk välja kaevata, uus aed ehitada naabrimehega kahasse ja smaragd elupuud asemele istutada. loodan, et saame sel aastal selle töö toimetatud.

kevad käes!!

11.04. sai aias riisutud, vaarikad lõigatud-korrastatud, kasvuhoone rohitud ja kaevatud ning õunapuul vesivõsusid lõigatud. Kasvuhoones kohtusin paarikümne ülirammusa vihmaussiga, kes seal talvitunud olid. Palusin neil edasi tubli olla :)

Päike lõõskas - põsed ja nina täitsa õhetavad nüüd :)

sabaga lugu

kunagi 2013.a. hilissügisel oli torm. see murdis naabri kraavipervel maha suure kasepuu ühe harudest. mingi hetk talve peale sai see neil täielikult maha võetud ja pakud sinnasamasse riita pandud, meeletult suur oksarisu hunnik veel kah kõrvale. ja nii see seal marineerus. tuli kevad - ei midagi, tuli sügis, ikka ei midagi. vahepeal küsisin ja uurisin, et teeksime koos ühe õhtupooliku ja saaks platsi puhtaks. natuke siis isegi liikus, aga umbes 1/5 vast koristati... toona oli hunnik veel toore ja värske, pea laste kõrgune, nüüdseks on see madalaks mädanenud. rohi kasvas läbi, muruplats muutus ümbertringi oskarisuseks heinamaaks. ühesõnaga väga kole vaade tekkis meie aiavärava ette :/ ohutuled lõid peas põlema - ussid, hiired ja muud elukad võivad sealt varju otsima hakata. lastele hullult meeldis seal ronimas käia ka. mulle see ei meeldinud mitte üks teps!

poolteist aastat mädanenud oksarisu

kui nüüd saabusid ilusad ilmad, võtsin teema naabrinaisega uuesti üles. vastus oli umbes sama, mis eelmisel aastal - aega vähe, üksik naisterahvas, jõudu pole (kmm..., 3 last vanuses 7, 8 ja 20+ ei kategoriseeru vist tasuta tööjõuna). pakkusin kenasti välja, et mul Herr Abikaasa laseb oskad saega lühemaks ja meie, naised, võiksime siis need lõkkesse viia (pole just kontimurdev töö, mu meelest). anti põiklevaid vastuseid. ei pidavat ju minu töö see olema, küll ta teeb. oksad lubati õnneks Herr Abikaasal saagida, mille pikema jututa ära tegime :) nädalad läksid, ikka ei midagi. 

heinategu märtsikuus

ja siis ma võtsin üksõhtu kätte ja vedasin selle platsi puhtaks! lapsed aitasid nii naljaviluks. tegin paar pilti ka, kui mind pärast kohtusse kaevama hakatakse või midagi :D  aega võttis umbes 3 h koos riisumisega. see viimane oligi kõige tülikam, sest hein ja maassemädanenud oksad ei tahtnud mitte lõkkeplatsile kolida. heinategu märtsikuus - nali - aga nii oli :D vedasin selliseid kärutäisi komposti 5 tk.

meie hoovi sissesõidu ees on nüüd tühi plats jälle. risuhunniku alt oli muru küll täielikult kadunud, aga pole imestada, kui 1,5 a ehk 2 talve seal midagi peal mädaneb. ehk miskit tuleb tagasi. 

mis naabrinaine asjast arvas? ei midagi, ei sõnakestki... sõitis õhtul 6-paiku hoovi ja läks lihtsalt tuppa. kõik. nüüd, kui üksõhtu seda oksahunnikut põletasin (enne oli tuuline), siis küsis, kas teen endale pika päeva... ei osanud reageerida.  ee, nojah, ma olin juba neljast kodus ja tahtsin võrkkiiku lugema minna, aga näe, pean siin sinu goddamn oksarisu põletama!! :S nii oleks pidanud vist ütlema? tegelt oleks ta võidud kenasti lihtsalt aitäh öelda ja ma oleks igati rõõmus olnud. ju jääb. vähemalt plats on puhas ja usse ei tule.

gladioolid

kui ma veel palju gladioolisibulaid koju toon, siis varsti peenardele muud ei mahu... 

ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna, sest need on niiiii ilusad!! 

täna skoorisin liblikõielise tumepunase ja säravkollase. kollast mul pole enne olnudki ;) 

mu kõige ilusamad sünnipäevalilled on ka gladioolid olnud. mäletan mingid aastad tagasi, et mulle toodi terve sületäis, see oli lihtsalt super!!

naks-naks!

nüüdseks on lõigatud ka noor perepirn ja kirss, vanu õunapuid vast kärbin nädalavahetusel ja kui mahti saan. 

ilmad on super: +5...+8, päike särab kuklas, kontoris ei taha üleüleüldse tööd teha praegu. tänagi käisin lõuna ajal kodus tiiru, panin voodipesu välja kuivama ja uitasin niisama õues, nina vastutuult ja silmad pungadel :) lihtsalt nii ilus! linnas pole veel kevadet aru saada, aga nagu loodusesse jõuad, kohe on näha. meil on ühe puu urvad hetkel neoonrohelised  - täitsa sürr! kergliiklustee kraavipervedel tärkab uus murukamar ja veed vulisevad kraavis. ma täitsa imestan, et kust see vesi tuleb - talve pole olnud, lund pole eriti sadanud, kuid kraavis on vesi täitsa kõrgel. isegi Soomaal pidi natuke uputama. 

perepirnipuu

see on ainult imelik, et naabritest vanapaar veel kohal pole. nad tavaliselt nagu kuldnokad - kohe esimese soojaga ilmuvad ja kukuvad kraapima. proual vist tervis kehvem ja härra ei taha üksi käia. nägime härrat ikka aasta viimasel päeval (tal pidavat olema selline traditsioon käia suvilat ja aeda üle vaatamas 31.12.) ja siis nüüd umbes kuu tagasi, aga püsivalt neid iga päev veel pole. loodan, et ilus ilm nad ikka välja meelitab. nemad siis sellised klassikalised nõuka-aja suvila pidajad, kes selles ei ööbi, vaid igal hommikul saabuvad linnakorterist ja õhtul tagasi lähevad (kuigi majake mu meelest täitsa elatav - veega ja puha).

pirni lõikamisest pidin tegelikult rääkima :) vaatasin veel hulga videosid ja lähenesin puule juba kindlamalt. kui eelmine hooaeg raamatust sama tarkust sai loetud, siis asi jäi ikka segaseks - välimise punga pealt, külgpunga peal - ??? nüüd sain pihta :D kaugelt vaadates saavutasin täitsa normaalse kuju. eriti kui arvestada, et tegemist on perepuuga, mis tähendab, et oksad on vastavalt sordile kas kiirema- ja tugevakasvulisemad või õrnemad ja väiksemad. 

ühe noore kirsipuu rapsisin ka poole hõredamaks, eks näis, mis sest saab. nüüd vähemalt ei lähe padrikuks nagu suur kirss seda on. 

kiigevaher

vanad õunapuud tuleb ka jälle üle käia - vesivõsusid on omajagu ja puud ikka liiga tihedad veel - oksad kasvavad risti-rästi üksteise sisse ja vahele. jube! ees ootab õunaaasta, tahaks saada suuremaid vilju, mitte miljon pabulat ;)

Herr Abikaasa siin räägib juba mitu aastat, et nuditud vahtraga (mitte väga vana puu, aga umbes 3-meetriseks saetud) tuleb midagi ette võtta. eelmisel aastal ei osanud ma veel midagi teha temaga. oli lihtsalt 100 2-3-meetrist vesivõsu taeva poole kasvamas ja kõik. nüüd on nagu mingi võra moodi asi ka näha ja saab suvel tegutseda.

korrastatud kastan

ühe sellise nuditud kastani harvendasin eelmisel aastal ära ja väga ilus jäi. 

ühesõnaga, mulle meeldib puid lõigata :)