gladioolid

kui ma veel palju gladioolisibulaid koju toon, siis varsti peenardele muud ei mahu... 

ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna, sest need on niiiii ilusad!! 

täna skoorisin liblikõielise tumepunase ja säravkollase. kollast mul pole enne olnudki ;) 

mu kõige ilusamad sünnipäevalilled on ka gladioolid olnud. mäletan mingid aastad tagasi, et mulle toodi terve sületäis, see oli lihtsalt super!!

teine suvi tagasivaates

ükspäev sai puhkamisest küll ja asuti toimetama. tehtud sai juba pinnuliseks kiskunud terrassilaudade vahetus + värvimine, kompostri ehitus, põõsarägastiku eemaldamine ning koridori siseviimistlus.

romantiline lillemustriga tapeet ja ilunikerdustega riiuliääred

lihtsalt nii rahul !

alustan lõpust - koridor on kõikse värskem projekt meil hetkel :) kui me siin eelmise aasta suve alguses kolisime, tundsin kohe, et koridori viimistluseks ei ole vaimu peal. lihtsalt ei tekkinud ühtki head ideed. lappasin aga ajakirju ja kolasin netis ringi, aga ei miskit. teadsin vaid, et koju sisenedes võiks astuda romantiliselt põhjamaisesse ruumi, millel on omad krutskid man´. 

pärast 4 nädalalt sellesuvist logelemist, 1 hullumeelset töönädalat ja ühte paari puhkepäeva hakkas aga mõte liikuma :) valisin veidi tapeeti, võõpasin lae valge(ma)ks, tellisin kursakaaslase abikaasalt mööbli, utsitasin oma Abikaasat liistude nurgalõikust selgeks õppima ja nii ta tuli. nüüd on koridor valmis ja ma olen nii-nii rahul! ainult 2 nädalavahetust kulus. ma ütlen veel siia juurde, et asjadel peab laskma settida ja mõtteid tuleb koguda. suure hurraaga peale lendamine pole kunagi midagi head toonud (kui 200-meetrised peedipõllud välja arvata, eksole ;) nüüd oleks vaja veel vannitoaga ühele poole saada, aga see mõnel teisel suvel (ideid on juba omajagu, seekord ootame rahalaevade taga).

kass ootab "katuse" tagasipanemist,
sest tema käib terrassi all magamas

vana eemaldamisel

uus läbivaates - jah, meil on sile pool pealpool!

terrassiga juhtus nii, et ma astusin selle peal endale kevadel ühe igavesti piraka pinnu otse jalga, mis keeldus sealt lahkumast üsna mitu päeva :/ kaalusin juba longates EMO-sse minekut, kui ta siiski kätte sain. oli lausa 2 cm pikk :( kurrradima valus oli! sellest ma üldse ei räägi, et lastel võtsin pinde üle päeva välja ja üleüldse, ei ole ju normaalne, kui toast terrassile astudes peab miskit jalga panema ja võrkkiigust ei saa ohutult tõusta. 

hall terrass ja hall katus - ilus.
uus aiamöödel tuleb ka sama tooni :)

algselt plaanisime lauad üles võtta, puhastada, lihvida ja teisipidi tagasi panna. mõte oli hea, kuid teostamatu. kahjuks olid lauad kinnitatud niiviisi, et kruvid lasti peaagu läbi laua ja need keeldusid välja keerdumast. Herr Abikaasa proovis igat pidi, aga ei jäänud muud üle, kui uued lauad osta. välimise osa suhtes saime õnneks esialgse plaani teostada ja lauad teisipidi keerata (mõtte copyright to Liis - suured tänud!!). puitmaterjali saagimine-paigutus-kinnitus Herr Abikaasa poolt, mulle jäi värvimise ja targutamise osa :D laps väga osavalt kommenteeris, et issi tegi, emme juhendas. mulle päris sellist muljet ei jäänud, olin laudade lihvimise ja värvimisega liialt ametis, lisaks oli liiga palav, et energiat oleks juhendamiseks jäänud... kommenteerisin ainult siis, kui mees küsis. progress missugune :) nüüd on jalge all ilus sile pind, hää mõnus astuda!

oktoobriks on seis juba selline.
kuhu need lehed veel mahuvad, ei tea...

kompostri nokitses Herr Abikaasa salaja valmis, nii et mul jäi ainult fakti konstanteerida, et õite pirakas sai ja sinna mahub küll kõik kraam ära. ajutise tünni kallasime ka kuidagimoodi sinna tühjaks, mis oli juba natuke mulla moodi küll :) pärast mahlaaurutamist maandusid sinna marjakestad, mis kutsus kohale kõik ümbruskonna herilased, aga natuke saepuru kaotas ka selle probleemi. sügisel lisasime tiba puutuhka ka, siis saab eriti hää kraami. 

põõsastikku üritasin juba kevadel oksakääridega piirata, aga sellest asjast ei saanud suuremat asja. kui ikka üht põõsast pole aastaid kujundatud, siis kasvab ta metsaks või siinkohal küll puuks ja oksakääridega pole enam miskit teha. tuli kasutada saagi, ikka sellist suurt ja võimast. selle töö puhul oli küll nii, et mina näitasin näpuga, mees tõmbas saega viuh ja viuh oksa läbi. lärmi sai omajagu, oksi veel rohkem. nüüd on ilus plats, kust alt saab muru niita ja teisele poole aia äärde viinapuud istutada :) selle sae kräunutamise käigus sai meie "oliivipuude" ka tüved ka okstest vabastatud ja nüüd on astelpajupuud ilusate hallikate tuttidega seal aianurgas. täpselt nagu oliivid ;)  avastasin suure rõõmuga, et mul on ka miskit sorti enelas, mis kevadel end kenasti valgesse pidurüüsse sätib! sae alla saatsin veel ka totaalselt hoodusvabana kasvanud hariliku kukerpuu ehk barbarissi oma ülipikkade ja teravate okastega (alles jäi vaid üks tugev põhiharu) ning siberi kontpuu. mõlemad tegelikkuses minu meelest hekitaimed, aga meil on nad omavahel läbi põimunud ja üldse mitte dekoratiivsed. saagisime välja vähemalt 100 kuivanud oska, eks nüüd kevadel näeb, kas saab neist midagi või lähevad väljajuurimisele.
tavaliste elupuude hekk, mis mulle siia elama tulles üldse ei meeldinud, hakkab pügamise peale natuke, rõhk sõnal natuke, ilmet võtma. eriti muidugi majaesine osa, mis tõenäoliselt läheb kunagi autode varjualuse ehituse käigus mahavõtmisele. aga seniks silmailu ja võimalus pügamises kätt harjutada :) uus naabrimees oli nõus ka meie kruntide vahele 2-meetrise puuplangu asemele püramiidelupuud istutama ja sellega ma olen väga rahul! sest naguniigi on sealtpoole aiaäär okasvormide pärusmaa ja rohelised nooljad puud on ikka parem kui plank.
ja veel, mul on ammu mõttes olnud, et tahan endale rodosid. need on lihtsalt nii ilusad. kapriisitarid, aga ilusad. mul on teadmine, et lihtsalt maha istutades nad eriti kasvada ei taha, või kui, siis rabaserval. tegin nüüd taustauuringu ja õppisin põhitõed selgeks ning kevadel läheb turbapeenra rajamiseks. isegi koha mõtlesin välja :)
ühe uue püsikupeenra rajasin ka, kuhu said maha kivirikud Flamingo ja Highlander, atsibel Astary Mix, seebilill Innustus, roomav kipslill, vaarikakarva roomav kukehari, Pošarski kellukas ja igihali Vinca minor Verino. Ja kuna mul roosa leellill on, siis võtsin ühe valge ka juurde, et ikka ilu rohkem oleks.
viinamarjad tulevad ka, pähkipõõsad sai sügisel maha võtta, nii et tekkis kohe hea mitu meetrit vaba aiaäärt, kuhu need kullakesed lähevad.
aga nüüd ripuvad äädikapuul juba jõulutuled ja lumi on maas. puhkuse aeg.

esimesed rohemaja elanikud

vastistutatud taimed

palun saage tuttavaks - tomatid Tolstoi, Härjasüda ning kollane ja punane lihatomat (nimed tõesti meelde ei jäänud, aga Sindist Kase Aiandist ostsin) ning kurgid Alex. Lisaks peesitavad rohemaja tagaosas ka basiilik ja till :) täna-homme proovin redist ja salatit ka külvata ning taimed ära toestada.
ise olen hirmus rahul, aga sellest te saite kõik juba aru nagunii :D 

Kavuhoone sünd

vastvalminud rohemajake

Suur unistus on täitunud - kasvuhoone on valmis!!

Ise tehtud-hästi tehtud :)

Mõõtmed 2,5 x 2.5 m, seega vajalikku pinda meie pere tomatite-kurkide-arbuusi ja maitserohelisega varustamiseks küllalt.

Muld on ilus ja kohev, otse maalt kõdusõnniku hunnikust kärule tõstetud ja peenrakastidesse laotatud. 

Kaks tiiba on majakesel ka - katuseaknad :)

Väike kokkuvõte kuludest:

• vundament - liiv ja killustik omastkäest (majaostu kaasavara, mida jätkub veel järgmiste projektide jaoks lahedalt), tsement tuli osta (kulu 30€), segumasin minu isalt, saalungitele kuluvad lauad olid samuti aianurka ladustatud endiste elanike poolt :) Ajakulu: 2 poolikut päeva + 1 nädal kivistumiseks.
• karkass - tühjalt seisva kasvuhoone alumiiniumraami märgatud eelmise suve lõpul meie majast ~250 m kaugusel ja ise see Herr Abikaasaga jalgsi koju tassitud, makstud 30€
• klaasid - saadud karkassiga tasuta kaasa. klaase kasutasime reaalselt ainult plankaia poolse seina katmiseks, sest klaas on ülikapriisne materjal - väike vajutus ja prõks! :/ 
• polükarbonaat plaat - ostsime 6mm paksust plaati 10 tk. mõtlesime, et saame katta seinad ja katuse, aga piisava mõttetöö tulemusel ja jupitamise abil jagus nii katusele, õuepoolsele küljele kui ja otstele ja uksele :) (kulu 125€, sest õnnestus alla turuhinna leida) paar siilu on veel tagavarakski :)
• silikoon - kõik sai paika pandud kasvuhoonesilikooni abil, mis nakkub väga hästi ja kuivab piisava kiirusega, nii ei pea hommikuni klaasi paigal hoidma :P silikoonitud sai ka kõik karbonaatplaatide ülemised ja alumised otsad, et takistada vee ja mustude sissevoolu ja plaadi rohekaks-hallikaks tõmbumist. see oli hullult ajamahukas töö, sest 6mm x 7mm aukudesse silikooni ajamine ei ole lihtne - paras vorstitoppimine... aga tehtud ma selle sain!  tegelikult peaks küll kasutama spetsiaalset teipi, aga kuna Pärnu kaubandusvõrgu poed polnud sellisest isegi mitte kuulnud ja väitsid kangekaelselt, et sellist pole olemas (isegi siis, kui ma vastava paberi koos pildiga neile nina alla lükkasin...), siis jäime silikooni juurde. kulus seda omajagu - 15 tk - 45€

kasvuhoone ehituseks läks seega 230€ ja kuu jagu nädalavahetusi. Jah, ostes oleks sama hind tulnud, kui enda ajakulu ka arvestada, aga, aga...

mul on väga hea meel, et otsustasime kasvuhoone ise teha, mitte poest osta. kõige suurem argument on see, et me pole tegelikult Herr Abikaasaga midagi koos ehitanud. nüüd on maja valmis, missest, et kasvumaja :) meeletu koostöö ja koosmõtlemise kogemus, mida meil varem ei olnudki (kuigi 12 a kooseksisteerimist seljataga ja mõned tapeedivahetused ja mööbli kokkupanekud ikka ka)! oma suud olen ma õppinud selle aja jooksul palju koomamal hoidma ja aru saanud, et ei ole vaja seda minu targutamist, lasen parem mehel mõelda ;) Herr Abikaasa seevastu on vist mõistnud, et mina pean saama ära vahutada, siis saab rahulikult tööd edasi teha :D 

palju uusi oskusi saime ka! mina olen küll lapsepõlves segu valmistanud isa kõrval vist tonnide viisi ja kõikvõimalike ehitiste valmimise juures olnud, aga päris oma kogemus ikkagi puudus. Herr Abikaasa on oma lapsepõlve heina-ja viljapõldudel veetnud traktori otsas, seega ehituskogemust tal polnudki. mis seal vanade paekiviehitiste juures ikka teha, eksole. nüüd oskab vabalt saalungeid parajaks timmida ja loodida, segu teha ja kasvuhoonele toestuslahendusi otsida. julgust on niipalju lausa juurde tulnud, et autovarjualuse valamine ja ehitus tundub täitsa tehtav :) tänavakivide paigalduse osas tekkis ka kerge lootus ;)

nii et, mul on nüüd kasvuhoone - juhhuuu!!!!!!!!!!

külma tahaks

teadagi ei meeldi tehnikale kolimine. meil ütles lõplikult üles külmik, mis juba enne liigutamistki vaevaliselt külma pidas. nüüd siis oli suvi läbi olukord, kus piim seisis kapis värske ainult ühe päeva. ma olen ju teada pika vinnaga toimetaja, seega külmikumüügi kõrghooajal raha poodi viima ei tõtanud. nüüd tundus ka sügavkülmas jäätis pehmemaks minema hakkavat, seega tuli otsinguring ette võtta.

valik on põhimõtteliselt igal pool ühesugune, mulle aga tundub jabur ainult 2-aastane garantii. kusjuures müüjad ise ka ütlevad, et osadel firmade kappide lõpebki tööaeg paari aasta möödudes. praegune külmik teenis meid 8 aastat.

külmiku missivalimised võitis seekordki Whirlpooli blond kaunitar, seekord siis sangadega mudel, sest nii on loomulikum ;) ja uksetihendid jäävad loodetavasti kauemaks ajaks terveks, kui kellelgi pole vajadust oma näppe sinna vahele lükata ;) Whirlpool seetõttu, et nemad tagavad külmutusseadmele ja mootorile 7-aastase garantii ja kui ma ausalt ütlen, siis kui ma oleks selle peale juba eelmisel suvel mõelnud, mil esimest korda sain aru, et kõik korras pole, oleks me tasuta uue kapi saanud, kuna külmutusaparaat hakkas siis juba saba andma, aga kas ma siis tulin selle peale - loomulikult mitte :S

tegelikult olen ma lihtsalt reklaami ohver, sest Whirpooli reklaamid olid ja on lihtsalt nii imelised :P '90-ndatel vahtisin ma neid suu ammuli ja kui tuli aeg endale esimene külmik osta, siis polnud üleüldse mingit küsimustki, millist valida :D

ühesõnaga, mul on nüüd jälle külm mahl ja värske piim :)

vanast kapist saaks hea veinikülmiku, sest +12 on sellele imelisele punasele ollusele hää hoiukeskkond.