maltsavaip

eile käis ema külas, takseeris kasvuhoones ja õpetas tomatitaimede džunglit normaalseteks taimedeks harvendama (need ju kasvavad nagu pöörased igas suunas!). vaatas ja uuris ja siis viskas pommi: kus sul kõik see umbrohi on? eks ma olin talle kurtnud, et sain maalt kõdusõnnikuga kaasa täitsa tasuta koormatäie maltsa. ju ta siis arvad, et laisk nagu ma olen, vaatab talle kasvuhoonest vastu maltsavaip :P aga näete, ei ole ;)

kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis 2 korda sai rohemajas tõepoolest seda maltsavaipa näha (no on ju hea sõna!), sest katsuge te ise poolesendist maltsa rohida. lasin need selliseks mõnusaks kasvada ja siis rohisin kõik välja. teist korda tuli veel samapalju ja nüüd ainult mõni üksik - ju said otsa :) kahjuks ei saa sama vabaõhu-peenarde kohta öelda - tuleb ja tuleb ja tuleb :/

arengud aias 3 nädalat hiljem

kurgi-ja tomatitited on suureks sirgunud - viskavad silmnähtavalt 

minu päris oma esimene kurk :) K-d panid selle küll nahka, aga niipalju kui proovida anti, oli eriti hea mahe ja magus :) nüüd kasvavad juba nii, mis mühiseb - õhtul vaatan, väike, hommikul juba pirakas :D

mis sa must vahid, ei näe või, et endale mõnusa poti leidsin magamiseks? ja ära üldse mõtlegi siia mingeid "ohakaid" istutada, nagunii kraabin välja ja magan edasi! nii see mu kass mõtles, kui olin jõudnud aiavaasi kohale vedada ja mullaga saabusin :P

uued tuuled

kui mu poole nooremale minale oleks toona öeldud, et ma veedan 2014.a. kevadel kõik õhtud vabatahtlikult rohides-külvates-istutades-niites, siis oleks see saanud väga sarkastilise pilgu osaliseks või ma oleks ennast lihtsalt pooleks naernud! aga, aga, eksole ;) siin ma siis nüüd olen ja müttan mõnuga aias :)

kusjuures pole sugugi kindel, et aastal 20.... ei asu ma kevadel võililli muru seest välja juurima :D

arengud aias

28.04. - istutatud lisaks maasikataimi, sest osad taimed ei pidanud sellele imelikule talvele vastu

01.05. - istutatud maasikate vahele küüslaugud - ehk aitab veidi pahalaste vastu, kes õisi himustavad

18.05. - ümber kaevatud ja kõdusõnnikuga täidetud juurviljapeenar, maha torgatud tippsibulad (14 tk. peaks meie rohelise sibula vajaduse kuhjaga suvel ära täitma) ja tehtud rammus pesake ning sinna istutatud heledakooreline suvikõrvits.

19.05. - rajatud suvelillepeenar, kuhu tipitud ettekasvatatud roosad ja valged gladioolid. äraõitsenud nartsisside vahelt leidsin 3 nädalat tagasi mulda torgatud jorjeni ka üles - oli ikka lõpuks pea välja pistnud :)

täna lähen suvelille-istikute jahile. vast mõni lõvilõug, aster ja levkoi taimeke ikka turul veel on.

kui kellelgi oleks kiviktaimla taimi pakkuda, siis võtan meelsasti kõik vastu!

esimesed rohemaja elanikud

vastistutatud taimed

palun saage tuttavaks - tomatid Tolstoi, Härjasüda ning kollane ja punane lihatomat (nimed tõesti meelde ei jäänud, aga Sindist Kase Aiandist ostsin) ning kurgid Alex. Lisaks peesitavad rohemaja tagaosas ka basiilik ja till :) täna-homme proovin redist ja salatit ka külvata ning taimed ära toestada.
ise olen hirmus rahul, aga sellest te saite kõik juba aru nagunii :D 

Kavuhoone sünd

vastvalminud rohemajake

Suur unistus on täitunud - kasvuhoone on valmis!!

Ise tehtud-hästi tehtud :)

Mõõtmed 2,5 x 2.5 m, seega vajalikku pinda meie pere tomatite-kurkide-arbuusi ja maitserohelisega varustamiseks küllalt.

Muld on ilus ja kohev, otse maalt kõdusõnniku hunnikust kärule tõstetud ja peenrakastidesse laotatud. 

Kaks tiiba on majakesel ka - katuseaknad :)

Väike kokkuvõte kuludest:

• vundament - liiv ja killustik omastkäest (majaostu kaasavara, mida jätkub veel järgmiste projektide jaoks lahedalt), tsement tuli osta (kulu 30€), segumasin minu isalt, saalungitele kuluvad lauad olid samuti aianurka ladustatud endiste elanike poolt :) Ajakulu: 2 poolikut päeva + 1 nädal kivistumiseks.
• karkass - tühjalt seisva kasvuhoone alumiiniumraami märgatud eelmise suve lõpul meie majast ~250 m kaugusel ja ise see Herr Abikaasaga jalgsi koju tassitud, makstud 30€
• klaasid - saadud karkassiga tasuta kaasa. klaase kasutasime reaalselt ainult plankaia poolse seina katmiseks, sest klaas on ülikapriisne materjal - väike vajutus ja prõks! :/ 
• polükarbonaat plaat - ostsime 6mm paksust plaati 10 tk. mõtlesime, et saame katta seinad ja katuse, aga piisava mõttetöö tulemusel ja jupitamise abil jagus nii katusele, õuepoolsele küljele kui ja otstele ja uksele :) (kulu 125€, sest õnnestus alla turuhinna leida) paar siilu on veel tagavarakski :)
• silikoon - kõik sai paika pandud kasvuhoonesilikooni abil, mis nakkub väga hästi ja kuivab piisava kiirusega, nii ei pea hommikuni klaasi paigal hoidma :P silikoonitud sai ka kõik karbonaatplaatide ülemised ja alumised otsad, et takistada vee ja mustude sissevoolu ja plaadi rohekaks-hallikaks tõmbumist. see oli hullult ajamahukas töö, sest 6mm x 7mm aukudesse silikooni ajamine ei ole lihtne - paras vorstitoppimine... aga tehtud ma selle sain!  tegelikult peaks küll kasutama spetsiaalset teipi, aga kuna Pärnu kaubandusvõrgu poed polnud sellisest isegi mitte kuulnud ja väitsid kangekaelselt, et sellist pole olemas (isegi siis, kui ma vastava paberi koos pildiga neile nina alla lükkasin...), siis jäime silikooni juurde. kulus seda omajagu - 15 tk - 45€

kasvuhoone ehituseks läks seega 230€ ja kuu jagu nädalavahetusi. Jah, ostes oleks sama hind tulnud, kui enda ajakulu ka arvestada, aga, aga...

mul on väga hea meel, et otsustasime kasvuhoone ise teha, mitte poest osta. kõige suurem argument on see, et me pole tegelikult Herr Abikaasaga midagi koos ehitanud. nüüd on maja valmis, missest, et kasvumaja :) meeletu koostöö ja koosmõtlemise kogemus, mida meil varem ei olnudki (kuigi 12 a kooseksisteerimist seljataga ja mõned tapeedivahetused ja mööbli kokkupanekud ikka ka)! oma suud olen ma õppinud selle aja jooksul palju koomamal hoidma ja aru saanud, et ei ole vaja seda minu targutamist, lasen parem mehel mõelda ;) Herr Abikaasa seevastu on vist mõistnud, et mina pean saama ära vahutada, siis saab rahulikult tööd edasi teha :D 

palju uusi oskusi saime ka! mina olen küll lapsepõlves segu valmistanud isa kõrval vist tonnide viisi ja kõikvõimalike ehitiste valmimise juures olnud, aga päris oma kogemus ikkagi puudus. Herr Abikaasa on oma lapsepõlve heina-ja viljapõldudel veetnud traktori otsas, seega ehituskogemust tal polnudki. mis seal vanade paekiviehitiste juures ikka teha, eksole. nüüd oskab vabalt saalungeid parajaks timmida ja loodida, segu teha ja kasvuhoonele toestuslahendusi otsida. julgust on niipalju lausa juurde tulnud, et autovarjualuse valamine ja ehitus tundub täitsa tehtav :) tänavakivide paigalduse osas tekkis ka kerge lootus ;)

nii et, mul on nüüd kasvuhoone - juhhuuu!!!!!!!!!!

õueasukate uued soengud

kevad on kätte jõudnud! linnuparved purjetavad üle taevalae omakeskis seletades, kas ja millisena nad oma pesapaiga eest leiavad. meie leidsime, et aeg on puudele ja marjapõõsastele uued soengud pähe lõigata.

varem olen seda tööd ainult kõrvalt vaadanud, nüüd tuustisin isa vanad aiandusraamatud välja, pühkisin tolmu maha ja asusin tudeerima :) netist vaatasin paar õpetusvideot ka ja tundus, et olengi aednik valmis :D

poisipeaga taliõunapuu

Herr Abikaasa pilvede all

meil on 2 õunapuud, 2 tikrit ja 3 mustsõstrapõõsast, vaarikad ka. õunapuud on kunagi enne meie aega nö. leinavormi lõigatud, aga sellega kogu tegevus ka piirdus, mis tähendas, et mõlemad üsna vanad puud olid uuesti totaalseks padrikuks kasvanud. eelmisel suvel saime tohutult õunu, aga need olid väikesed ja ei säilinud üldse. taliõunapuu lõikasime täitsa paljaks, endal hakkas ka kahju. siis lugesin kõik käsiraamatud läbi ja sain teada, et nii tühjaks ei tohi lõigata, sest siis läheb juurte ja võra tasakaal paigast ära ja nii see puu endale lõputult uusi oksi kasvatada tahabki, sest tal pole juurtest tulevaid toitaineid kuhugi panna... suveõunapuule jätsime oluliselt rohkem oksi külge, vaatame siis, mis saab. küll järgmisel aastal saab jälle pügada. 

pügatud Kuldrenett

töö ise oli vahva - mina targutasin maapinnalt ja käisin ümber puu, Herr Abikaasa toimetas minu näpunäidete järgi üleval võras ja kaksas aga üleliigseid oksi maha. kuna leinavorm on suhteliselt madalal ja õunapuud soovitataksegi nii kasvatada, et redelita viljad kätte saab, siis alumised oksad pügasin ikka ise :) koostöö sujus väga hästi! loodame siis, et miskit põske ka pista on sel sügisel (kuigi tavaliselt on õunaaasta üle-aasta, nii et loogika ütleb, et mitte)

parempoolne harvendamisele, vasakpoolne välja

marjapõõsaste harvendamisega tegelesin eile õhtul ja rookisin ikka pooled oksad välja. jube palju oli kuivanud, sammaldunud ja vigastatud oski. teine osa muidugi selliseid, mis kasvas põõsa sissepoole, seega ainult riskuks ees. 

mustsõstardega olin päris hädas - need on ikka hullus seisus. lõpuks jõudsingi tõdemusele, et üks neist tuleb välja juurida ja punane sõstar asemele istutada. mustsõstart on nagunii ainult värskehapu-kurgi jaoks vaja ;)

üks tikritest - 3 korda väiksem kui enne

vaarikate noorendamiseks lubas ema abikäe ulatada, sest sellest kunstist ma pole veel aru saanud (eelmisel aastal lõikas ta need ükspäev nii ära, et ma ei näinudki, nüüd plaanin ninapidi juures olla).

ausaltöeldes, hoog on sees, aga maa on külmand, mitte ei saa lillepeenraid rajama hakata... aga tahaks! kannatan siis veel nädalakese. 

kevad, imelime!!

EDIT 2 päeva hiljem: ämm käis meil näitas 2 x näpuga, millised vaarikaoksad vanad on ja ma sain need käigupealt välja lõigata. nüüd on vaarikad ka korras :) ei olnud üldse raketiteadus ;)