arengud aias

19.04. sai lõigatud õunapuudelt vesivõsusid ja meie saara-leenu vaher nudiks pügatud (Herr Abikaasa ammune unistus ajast, kui maja ostsime). kasvuhoonesse sai üks maitsetaime peenar juurde tehtud ka.

talvel kraavipervel äramurdunud paju lohistasime üles ja tegime juppideks - natuke pliidikütet ikka juures.

eile, 21.04., istutasin võõrasemad välja ja tõin omakasvatatud pakopa/südajas suureta ka ampliga õue päikese kätte rippuma :) õhtuks oli teine kohe nii kohevile end ajanud :) millionbellsi kasvatus ei edene nii hästi - mõned taimed kuivasid, teised esiti kasvasid, siis jäid nagu ootele. ma ei teagi, mis nüüd valesti on. istutasin nad ümber ja viisin kasvuhoonesse. eks näis, kas saab asja või ostan uued suured taimed sisse. võõrasemad olid küll hommikuks kõik ilusad. nad peaksid külma ka taluma, kui tuleb. aga praegu ei ähvarda ja kui, siis panen katteloori peale. 

sinililled õitsevad heki all nii superilusti, meil on üks roosa sinilill ka!

seoses hekiga - plaan on see jube võssakasvanud ja vana lumepallihekk välja kaevata, uus aed ehitada naabrimehega kahasse ja smaragd elupuud asemele istutada. loodan, et saame sel aastal selle töö toimetatud.

kevad käes!!

11.04. sai aias riisutud, vaarikad lõigatud-korrastatud, kasvuhoone rohitud ja kaevatud ning õunapuul vesivõsusid lõigatud. Kasvuhoones kohtusin paarikümne ülirammusa vihmaussiga, kes seal talvitunud olid. Palusin neil edasi tubli olla :)

Päike lõõskas - põsed ja nina täitsa õhetavad nüüd :)

sabaga lugu

kunagi 2013.a. hilissügisel oli torm. see murdis naabri kraavipervel maha suure kasepuu ühe harudest. mingi hetk talve peale sai see neil täielikult maha võetud ja pakud sinnasamasse riita pandud, meeletult suur oksarisu hunnik veel kah kõrvale. ja nii see seal marineerus. tuli kevad - ei midagi, tuli sügis, ikka ei midagi. vahepeal küsisin ja uurisin, et teeksime koos ühe õhtupooliku ja saaks platsi puhtaks. natuke siis isegi liikus, aga umbes 1/5 vast koristati... toona oli hunnik veel toore ja värske, pea laste kõrgune, nüüdseks on see madalaks mädanenud. rohi kasvas läbi, muruplats muutus ümbertringi oskarisuseks heinamaaks. ühesõnaga väga kole vaade tekkis meie aiavärava ette :/ ohutuled lõid peas põlema - ussid, hiired ja muud elukad võivad sealt varju otsima hakata. lastele hullult meeldis seal ronimas käia ka. mulle see ei meeldinud mitte üks teps!

poolteist aastat mädanenud oksarisu

kui nüüd saabusid ilusad ilmad, võtsin teema naabrinaisega uuesti üles. vastus oli umbes sama, mis eelmisel aastal - aega vähe, üksik naisterahvas, jõudu pole (kmm..., 3 last vanuses 7, 8 ja 20+ ei kategoriseeru vist tasuta tööjõuna). pakkusin kenasti välja, et mul Herr Abikaasa laseb oskad saega lühemaks ja meie, naised, võiksime siis need lõkkesse viia (pole just kontimurdev töö, mu meelest). anti põiklevaid vastuseid. ei pidavat ju minu töö see olema, küll ta teeb. oksad lubati õnneks Herr Abikaasal saagida, mille pikema jututa ära tegime :) nädalad läksid, ikka ei midagi. 

heinategu märtsikuus

ja siis ma võtsin üksõhtu kätte ja vedasin selle platsi puhtaks! lapsed aitasid nii naljaviluks. tegin paar pilti ka, kui mind pärast kohtusse kaevama hakatakse või midagi :D  aega võttis umbes 3 h koos riisumisega. see viimane oligi kõige tülikam, sest hein ja maassemädanenud oksad ei tahtnud mitte lõkkeplatsile kolida. heinategu märtsikuus - nali - aga nii oli :D vedasin selliseid kärutäisi komposti 5 tk.

meie hoovi sissesõidu ees on nüüd tühi plats jälle. risuhunniku alt oli muru küll täielikult kadunud, aga pole imestada, kui 1,5 a ehk 2 talve seal midagi peal mädaneb. ehk miskit tuleb tagasi. 

mis naabrinaine asjast arvas? ei midagi, ei sõnakestki... sõitis õhtul 6-paiku hoovi ja läks lihtsalt tuppa. kõik. nüüd, kui üksõhtu seda oksahunnikut põletasin (enne oli tuuline), siis küsis, kas teen endale pika päeva... ei osanud reageerida.  ee, nojah, ma olin juba neljast kodus ja tahtsin võrkkiiku lugema minna, aga näe, pean siin sinu goddamn oksarisu põletama!! :S nii oleks pidanud vist ütlema? tegelt oleks ta võidud kenasti lihtsalt aitäh öelda ja ma oleks igati rõõmus olnud. ju jääb. vähemalt plats on puhas ja usse ei tule.

ploomipuu pügatud

mu pereploomipuu nooruk sai enda soengu korda :) kärpisin teda eile üsna usinasti. oli endale esimese hooaajaga paraja paruka pähe kasvatanud. puukoolist tuues tõmmati ta jummala nudiks, aga näe, kasvatas endale pea meetrised harud uuesti. ma nüüd kaksasin jälle tublisti tagasi. ikka nii, et võra laiuks väljapoole ja kõik sordid võrsuda saaks.
ah et miks nii vara? lugesin kõik targad raamatud läbi ja vaatasin hunniku netivideoid pealekauba ning igal pool räägiti nagu ühest suust, et ploom tuleb varem ära lõigata. kui juba mahlad jooksma hakkavad, on hilja, sest ploom ajab vaiku. loodan, et hiljaks ei jäänud. pirni ja õunapuudega ei kiirusta. kirss on nii puhmas ja vana, et ei oska kuskilt otsast hõredamaks võtta - las siis kasvab.
suur kevad ju juba väljas - jõgi lahti, rändlinnud kohal ja tihased sitsikleiditavad ammuilma :) täna nägin suurt-suurt siidisabade parve: lasid mööda hekke ja kiikusid kase otsas - nii ilusad linnud!             aed on talve kenasti üle elanud, piilusin eile kõikide kuuseokste alla peenardele - igal pool oli näha elu märke. igaks juhuks lasen veel peal olla, kes teab, mida ilm toob. kasvuhoones pole muld sel talvel ära külmunudki... saan varsti katteloori alla miskit maha panna :)
kuna eelmisel nädalal õnnestus käia Tallinnas ja skoorida mõningad aplitaimede beebid, siis nüüd on mul toas väike potipõllundus käsil. ostsin oma lemmikuid - pacopasid ja millionbells´e. mõtlesin, et kui juba need on, siis võin mõned suvelilleseemned ka külvata, üks kastmine nagunii. see tuleb nüüd lähiajal ette võtta ja seemned välja valida. ema arvas, et päris paras aeg. eelmisest aastast on lilletaimede hinnad mul veel liiga hästi meeles, mitte ei kipu turult neid ostma :/ lillelavatsi sain ka ülilihtsalt valmis (kaks tooli seljad vastamisi paraja vahega ning lauajupp peal), nüüd oleks veel taimelampi vaja nii igaks juhuks päikesevaestel päevadel. isa-emal peaks vanadest tomatitaimede kasvatamise ajast olema päevavalguslampe, lubasid mulle otsida :)

maltsavaip

eile käis ema külas, takseeris kasvuhoones ja õpetas tomatitaimede džunglit normaalseteks taimedeks harvendama (need ju kasvavad nagu pöörased igas suunas!). vaatas ja uuris ja siis viskas pommi: kus sul kõik see umbrohi on? eks ma olin talle kurtnud, et sain maalt kõdusõnnikuga kaasa täitsa tasuta koormatäie maltsa. ju ta siis arvad, et laisk nagu ma olen, vaatab talle kasvuhoonest vastu maltsavaip :P aga näete, ei ole ;)

kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis 2 korda sai rohemajas tõepoolest seda maltsavaipa näha (no on ju hea sõna!), sest katsuge te ise poolesendist maltsa rohida. lasin need selliseks mõnusaks kasvada ja siis rohisin kõik välja. teist korda tuli veel samapalju ja nüüd ainult mõni üksik - ju said otsa :) kahjuks ei saa sama vabaõhu-peenarde kohta öelda - tuleb ja tuleb ja tuleb :/

arengud aias

28.04. - istutatud lisaks maasikataimi, sest osad taimed ei pidanud sellele imelikule talvele vastu

01.05. - istutatud maasikate vahele küüslaugud - ehk aitab veidi pahalaste vastu, kes õisi himustavad

18.05. - ümber kaevatud ja kõdusõnnikuga täidetud juurviljapeenar, maha torgatud tippsibulad (14 tk. peaks meie rohelise sibula vajaduse kuhjaga suvel ära täitma) ja tehtud rammus pesake ning sinna istutatud heledakooreline suvikõrvits.

19.05. - rajatud suvelillepeenar, kuhu tipitud ettekasvatatud roosad ja valged gladioolid. äraõitsenud nartsisside vahelt leidsin 3 nädalat tagasi mulda torgatud jorjeni ka üles - oli ikka lõpuks pea välja pistnud :)

täna lähen suvelille-istikute jahile. vast mõni lõvilõug, aster ja levkoi taimeke ikka turul veel on.

kui kellelgi oleks kiviktaimla taimi pakkuda, siis võtan meelsasti kõik vastu!

klaasmaja otsinguil

majja sisse kolides oli üks kindel soov ja tahtmine soetada ka kasvuhoone, et suvel värske kraam kahe sammu kaugusel oleks. kuna kolimine jäi suve algusesse, siis lihtsalt ei jõudnud sellega tegeleda ja olgem ausad, mulle ükski ülejala tehtud asi ei meeldi. ema ja ämm pakuvad alati kurke-tomateid ka, nii et ei olnud häda. 

kaalusime siis suve läbi igasugu variante. jaa, kasvuhooneid on saada igasuguseid - erikujulisi, erisuurusi kui ka eri materjalist. üks, mis mulle ühegi juures ei sobinud, oli hind... teadagi, korralik asi maksab rohkem, aga maksta üle 400€ kasvuhoone eest tundus mulle üle mõistuse. teeme väikese tagasiarvutuse kroonidesse - kuus ja pool TUHAT! no ei!!! tegime siis joonised ja arvutused, et palju tuleks isetehtuna korralik taoline ehitis ja teate mida, ega see summa sugugi väiksem ei tulnud :( oma aeg ja närvikulu ka veel juurde, eksole. niisiis mõtlesin, et ootame veel, talv tulemas, lasevad hindu allapoole. siis aga juhtus midagi :)

nimelt jalutasin ükspäev kodupoest välja ja nägin üle tee tühja kasvuhoonet, kust üksik 2-meetrine malts vastu vaatas. mõtlesin, et huvitav, miks seda ära ei katkuta. koju jõudes hakkas mõte juba tööle, järgmisel korral poodi minnes vaatasin kasvumaja uuesti, nüüd juba sihilikumalt. malts oli vahepeal kadunud :D aga konstruktsioon ise seises endiselt kurvalt aianurgas. asusin siis luurama, ent ühelgi korral ei näinud liikumist, et küsida, kas saaks kaupa teha. ilmselgelt ei kasuta klaasideta kasvuhoonet keegi ja ümbrus oli platsil ka selline, et vaevalt seda keegi kavatsebki kasutada. 

kirjutasin siis kirja, mille poetasin postkasti ja jäin ootele. ja oh õnne - telefon heliseski! kaup sai kiire ja soodne ning eile me kasvuhoone selga võtsime ja kodu poole sammusime. vaatepilt võis päris naljakas olla, kui kaks inimest äkki kasvuhoone selga tõmbavad ja minema vantsivad :D mõõdud polnud õnneks teab mis suured: 2,5 x 2,5m. ega häda anna häbeneda, eks ;) õnneks on raam alumiiniumist, mis tähendab, et see on ülikerge, samas roostevaba. mu isa teadis rääkida, et see on Pärnu Masinatehase toodang ja et taolisi kasvuhooneid müüdi moodulitena s.t. et pane mitu soovid üksteise järgi. meile piisab ühest 2,5-meetrisest jupist täiesti.

minu nunnu ;)

nüüd ta meil siin aianurgas ilutseb :) ootab kevadist hooaega, kui rajame väikese vundamendi konstruktsiooni kinnitamiseks. küljeklaasid ja teise ukse saime ka kaasa, peale ja otstesse tuleb midagi uut leiutada, aga ma arvan, et Pärnu Postimehe laupäevane kuulutusterubriik aitab mul soodsalt klaasid skoorida või kui mitte, siis katuseks võime plastiku ka osta. isegi tuulutusaknad on katuses olemas :) 

hetkel arvan, et 50€ on lagi, millega arvestada tuleb. kui läheb ka 100€, oleme ikka suurelt võitnud :) nagu te aru saate, ma olen ülirahul!

solk sees - vesi väljas

nii hull seis, kui pealkirjast paistab, meil küll pole, kuid siiski-siiski, oma kaevu vesi just jooma ei kutsu. maja ostes selgitas müüja, et kohe-kohe saab trassi ära ühendada, toas on vajalik ainult trass lahti keerata ja voila! puhas kraanivesi.

reaalsus oli muidugi tibake teine, aga meie võhikud ei saanud sellest koheselt aru.

vajalik oli kaevata torude tarvis 8 meetrit kaevikut sügavusega 1,8m, paigaldada torud ja vahekaev (kõik õige kalde all), lahti ühendada lampkasti viiv kanalisatsioonitoru (rõõm-rõõm) ja kõige tähtsam - leida inimene, kes seda tööd tunneb ega röövi meid paljaks. pikem jutt toimunu kohta siin blogis . 

nüüd oleme jõudnud sinnamaani, kus trassi tõesti on vesi, kuid majja see veel ei tule. nimelt plaanis Herr Abikaasa selle eelmine laupäev lahti keerata, kuid selgus tõsiasi, et nii kogukat tööriista tal siiski pole. mina samal ajal olin väga ärev - süda peksis, sädistasin pidevalt, et nüüd ta kõik ära uputab ja korjasin kõikvõimalikke kergelt vett imavaid kangaid uue vannitoa põrandale. ärevusel, nagu selgus, oli põhjus, sest midagi ei ole siin majas nii lihtne kui paistab. jutt sellest, kuidas keerad lihtsalt kaevust tuleva veetoru kinni ja trassi oma lahti, oli ilmselge naivism/sihilik pettus, sest trassivesi siseneb majja sootuks teisest otsast ja seal tuleb veel pool päeva torutöid teha enne, kui trassi avama minna võib...

nüüd ootame Herr Abikaasa riigikaitse-metsalaagrite vahelisi pause kui hingeõnnistust (mis ei taha enne noembri teist poolt kuidagi tulla), et jõuluks ikka puhas joogivesi majja saada.

tubasida toimetusi

ei ole meil siin kööki, ei ole, ainult sopike "tantsusaalist" on kokkamiseks mõeldud. Herr Abikaasa arvab tulihingeliselt, et sein tuleb vahele teha. mul sellega kiiret pole, pigem on mure, et köögitarvikuid ja nõusid pole kuhugi panna, kuna köögimööbel piirdub valamukapi ja sahtliboxiga... ok, üks kummut on ka, aga see on mu meelest nii mittesobiv, et lohistasin ta silma eest ära teise ruumi peitu. 

ühesõnaga sai tellitud uus köögimööbel :) millal ükskord saabub, ei või teada. nõudepesumasin ja pesumasin on töökorras, nii et Herr Abikaasa võib jälle kodumaad teenima minna, samal ajal kui mina saan riidehunnikuid läbi sorteerida ja õigetesse kohtadesse ära paigutada (et seda tavaari ka inimestel nii palju peab olema, aru ma ei saa!). eks me oleme mõlemad parajad koid - ära ei raatsi midagi visata. eks ütle ju vanasõnagi, et elus majas võib kasutatud kirbu nahka ka vaja minna :D

esimesed aiatööd

esiti ei osanud kuskilt pihta hakata. ei taha nagu kohe lõhkuma ka hakata, muidu pärast kahetse...

võtsime maha paar kuivanud põõsast, rohisin pool päeva ühte (sick!!!) peenart, mis jubedalt käest ära on lastud, vaatasime põõsaid sellise pilguga, et peaks harvendama (aga mis sa enam teed, kui õitsemine täies hoos), ema abiga sai puhastatud vaarikad ja maasikad ning tegeletud eestlaste rahvusspordi ehk muruniitmisega. meil küll veel endal motoriseeritud lammast pole, aga isa laenas enda oma ning niiduki otsingud käivad hoogsalt. kaldume ikka isevedavate rataste, multši ja kogumiskasti poole, aga eks näis. esialgu on kevadised hinnad nii laes, et laseme kõrghooaja üle ja teeme siis poodides uue tiiru.

lisaks sai tekitatud lampkasti pealisosa varjamiseks väike lillepeenra sõõr ja istutatud sinna paar madalat kidi, maasikamünt ning virkliisud, kõige peale kaanele potitaimedena Millionbellsid - õieilu missugune :)

Kolimine

Kolimine on minu jaoks suur müsteerium, sest ma pole selline hästi organiseeruv ja loogiline kodanik. muidu ma võin plaane teha ja asju tähtsuse järjekorda seada küll, aga selliste suurte asjade puhul olen kui peata kana... Õnneks on mul fantast mees, kes suudab ohje enda kätte võtta. Kolimiskuupäev muudkui lähenes (..........2013)

Omas peas olin välja mõelnud, et abilistega viime ära suured asjad ehk mööbli ja muid asju saame ise rahulikult oma autodega liigutada. Aga kellelegi peale minu see plaan ei meeldinud - kapid-lauad-diivanid kadusid käru peale imekiiresti, abiliste armee hakkas üsna pea mulle järgi käima sooviga midagi veel kolimisautole peale viia... Hea onutütre abiga saime asju pakitud ja enamuse kola tõesti-tõesti minema viidud. Minust oleks see ühe päevaga küll tegemata jäänud. 

Õnneks taipasin eelpakendatud kastidele sildid peale kleepida mis-kes-kus ja nii ma nad kõik õigetest ruumidest leidsin. Seniks, kuni ise kohale jõudsin, oli juba pool mööblit paigas ja kruvimine-kruttimine käis täie hooga :) Kella poole seitsmeks õhtul olime kolitud :)

Suured tänud: Heidi ja Riho, Ivo ja Paul tassimise eest, ema ja isa lapsehoidmise eest ja kallis Abikaasa suure entusiasmi eest!!!