sabaga lugu

kunagi 2013.a. hilissügisel oli torm. see murdis naabri kraavipervel maha suure kasepuu ühe harudest. mingi hetk talve peale sai see neil täielikult maha võetud ja pakud sinnasamasse riita pandud, meeletult suur oksarisu hunnik veel kah kõrvale. ja nii see seal marineerus. tuli kevad - ei midagi, tuli sügis, ikka ei midagi. vahepeal küsisin ja uurisin, et teeksime koos ühe õhtupooliku ja saaks platsi puhtaks. natuke siis isegi liikus, aga umbes 1/5 vast koristati... toona oli hunnik veel toore ja värske, pea laste kõrgune, nüüdseks on see madalaks mädanenud. rohi kasvas läbi, muruplats muutus ümbertringi oskarisuseks heinamaaks. ühesõnaga väga kole vaade tekkis meie aiavärava ette :/ ohutuled lõid peas põlema - ussid, hiired ja muud elukad võivad sealt varju otsima hakata. lastele hullult meeldis seal ronimas käia ka. mulle see ei meeldinud mitte üks teps!

poolteist aastat mädanenud oksarisu

kui nüüd saabusid ilusad ilmad, võtsin teema naabrinaisega uuesti üles. vastus oli umbes sama, mis eelmisel aastal - aega vähe, üksik naisterahvas, jõudu pole (kmm..., 3 last vanuses 7, 8 ja 20+ ei kategoriseeru vist tasuta tööjõuna). pakkusin kenasti välja, et mul Herr Abikaasa laseb oskad saega lühemaks ja meie, naised, võiksime siis need lõkkesse viia (pole just kontimurdev töö, mu meelest). anti põiklevaid vastuseid. ei pidavat ju minu töö see olema, küll ta teeb. oksad lubati õnneks Herr Abikaasal saagida, mille pikema jututa ära tegime :) nädalad läksid, ikka ei midagi. 

heinategu märtsikuus

ja siis ma võtsin üksõhtu kätte ja vedasin selle platsi puhtaks! lapsed aitasid nii naljaviluks. tegin paar pilti ka, kui mind pärast kohtusse kaevama hakatakse või midagi :D  aega võttis umbes 3 h koos riisumisega. see viimane oligi kõige tülikam, sest hein ja maassemädanenud oksad ei tahtnud mitte lõkkeplatsile kolida. heinategu märtsikuus - nali - aga nii oli :D vedasin selliseid kärutäisi komposti 5 tk.

meie hoovi sissesõidu ees on nüüd tühi plats jälle. risuhunniku alt oli muru küll täielikult kadunud, aga pole imestada, kui 1,5 a ehk 2 talve seal midagi peal mädaneb. ehk miskit tuleb tagasi. 

mis naabrinaine asjast arvas? ei midagi, ei sõnakestki... sõitis õhtul 6-paiku hoovi ja läks lihtsalt tuppa. kõik. nüüd, kui üksõhtu seda oksahunnikut põletasin (enne oli tuuline), siis küsis, kas teen endale pika päeva... ei osanud reageerida.  ee, nojah, ma olin juba neljast kodus ja tahtsin võrkkiiku lugema minna, aga näe, pean siin sinu goddamn oksarisu põletama!! :S nii oleks pidanud vist ütlema? tegelt oleks ta võidud kenasti lihtsalt aitäh öelda ja ma oleks igati rõõmus olnud. ju jääb. vähemalt plats on puhas ja usse ei tule.

gladioolid

kui ma veel palju gladioolisibulaid koju toon, siis varsti peenardele muud ei mahu... 

ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna, sest need on niiiii ilusad!! 

täna skoorisin liblikõielise tumepunase ja säravkollase. kollast mul pole enne olnudki ;) 

mu kõige ilusamad sünnipäevalilled on ka gladioolid olnud. mäletan mingid aastad tagasi, et mulle toodi terve sületäis, see oli lihtsalt super!!

naks-naks!

nüüdseks on lõigatud ka noor perepirn ja kirss, vanu õunapuid vast kärbin nädalavahetusel ja kui mahti saan. 

ilmad on super: +5...+8, päike särab kuklas, kontoris ei taha üleüleüldse tööd teha praegu. tänagi käisin lõuna ajal kodus tiiru, panin voodipesu välja kuivama ja uitasin niisama õues, nina vastutuult ja silmad pungadel :) lihtsalt nii ilus! linnas pole veel kevadet aru saada, aga nagu loodusesse jõuad, kohe on näha. meil on ühe puu urvad hetkel neoonrohelised  - täitsa sürr! kergliiklustee kraavipervedel tärkab uus murukamar ja veed vulisevad kraavis. ma täitsa imestan, et kust see vesi tuleb - talve pole olnud, lund pole eriti sadanud, kuid kraavis on vesi täitsa kõrgel. isegi Soomaal pidi natuke uputama. 

perepirnipuu

see on ainult imelik, et naabritest vanapaar veel kohal pole. nad tavaliselt nagu kuldnokad - kohe esimese soojaga ilmuvad ja kukuvad kraapima. proual vist tervis kehvem ja härra ei taha üksi käia. nägime härrat ikka aasta viimasel päeval (tal pidavat olema selline traditsioon käia suvilat ja aeda üle vaatamas 31.12.) ja siis nüüd umbes kuu tagasi, aga püsivalt neid iga päev veel pole. loodan, et ilus ilm nad ikka välja meelitab. nemad siis sellised klassikalised nõuka-aja suvila pidajad, kes selles ei ööbi, vaid igal hommikul saabuvad linnakorterist ja õhtul tagasi lähevad (kuigi majake mu meelest täitsa elatav - veega ja puha).

pirni lõikamisest pidin tegelikult rääkima :) vaatasin veel hulga videosid ja lähenesin puule juba kindlamalt. kui eelmine hooaeg raamatust sama tarkust sai loetud, siis asi jäi ikka segaseks - välimise punga pealt, külgpunga peal - ??? nüüd sain pihta :D kaugelt vaadates saavutasin täitsa normaalse kuju. eriti kui arvestada, et tegemist on perepuuga, mis tähendab, et oksad on vastavalt sordile kas kiirema- ja tugevakasvulisemad või õrnemad ja väiksemad. 

ühe noore kirsipuu rapsisin ka poole hõredamaks, eks näis, mis sest saab. nüüd vähemalt ei lähe padrikuks nagu suur kirss seda on. 

kiigevaher

vanad õunapuud tuleb ka jälle üle käia - vesivõsusid on omajagu ja puud ikka liiga tihedad veel - oksad kasvavad risti-rästi üksteise sisse ja vahele. jube! ees ootab õunaaasta, tahaks saada suuremaid vilju, mitte miljon pabulat ;)

Herr Abikaasa siin räägib juba mitu aastat, et nuditud vahtraga (mitte väga vana puu, aga umbes 3-meetriseks saetud) tuleb midagi ette võtta. eelmisel aastal ei osanud ma veel midagi teha temaga. oli lihtsalt 100 2-3-meetrist vesivõsu taeva poole kasvamas ja kõik. nüüd on nagu mingi võra moodi asi ka näha ja saab suvel tegutseda.

korrastatud kastan

ühe sellise nuditud kastani harvendasin eelmisel aastal ära ja väga ilus jäi. 

ühesõnaga, mulle meeldib puid lõigata :)

ploomipuu pügatud

mu pereploomipuu nooruk sai enda soengu korda :) kärpisin teda eile üsna usinasti. oli endale esimese hooaajaga paraja paruka pähe kasvatanud. puukoolist tuues tõmmati ta jummala nudiks, aga näe, kasvatas endale pea meetrised harud uuesti. ma nüüd kaksasin jälle tublisti tagasi. ikka nii, et võra laiuks väljapoole ja kõik sordid võrsuda saaks.
ah et miks nii vara? lugesin kõik targad raamatud läbi ja vaatasin hunniku netivideoid pealekauba ning igal pool räägiti nagu ühest suust, et ploom tuleb varem ära lõigata. kui juba mahlad jooksma hakkavad, on hilja, sest ploom ajab vaiku. loodan, et hiljaks ei jäänud. pirni ja õunapuudega ei kiirusta. kirss on nii puhmas ja vana, et ei oska kuskilt otsast hõredamaks võtta - las siis kasvab.
suur kevad ju juba väljas - jõgi lahti, rändlinnud kohal ja tihased sitsikleiditavad ammuilma :) täna nägin suurt-suurt siidisabade parve: lasid mööda hekke ja kiikusid kase otsas - nii ilusad linnud!             aed on talve kenasti üle elanud, piilusin eile kõikide kuuseokste alla peenardele - igal pool oli näha elu märke. igaks juhuks lasen veel peal olla, kes teab, mida ilm toob. kasvuhoones pole muld sel talvel ära külmunudki... saan varsti katteloori alla miskit maha panna :)
kuna eelmisel nädalal õnnestus käia Tallinnas ja skoorida mõningad aplitaimede beebid, siis nüüd on mul toas väike potipõllundus käsil. ostsin oma lemmikuid - pacopasid ja millionbells´e. mõtlesin, et kui juba need on, siis võin mõned suvelilleseemned ka külvata, üks kastmine nagunii. see tuleb nüüd lähiajal ette võtta ja seemned välja valida. ema arvas, et päris paras aeg. eelmisest aastast on lilletaimede hinnad mul veel liiga hästi meeles, mitte ei kipu turult neid ostma :/ lillelavatsi sain ka ülilihtsalt valmis (kaks tooli seljad vastamisi paraja vahega ning lauajupp peal), nüüd oleks veel taimelampi vaja nii igaks juhuks päikesevaestel päevadel. isa-emal peaks vanadest tomatitaimede kasvatamise ajast olema päevavalguslampe, lubasid mulle otsida :)

teine suvi tagasivaates

ükspäev sai puhkamisest küll ja asuti toimetama. tehtud sai juba pinnuliseks kiskunud terrassilaudade vahetus + värvimine, kompostri ehitus, põõsarägastiku eemaldamine ning koridori siseviimistlus.

romantiline lillemustriga tapeet ja ilunikerdustega riiuliääred

lihtsalt nii rahul !

alustan lõpust - koridor on kõikse värskem projekt meil hetkel :) kui me siin eelmise aasta suve alguses kolisime, tundsin kohe, et koridori viimistluseks ei ole vaimu peal. lihtsalt ei tekkinud ühtki head ideed. lappasin aga ajakirju ja kolasin netis ringi, aga ei miskit. teadsin vaid, et koju sisenedes võiks astuda romantiliselt põhjamaisesse ruumi, millel on omad krutskid man´. 

pärast 4 nädalalt sellesuvist logelemist, 1 hullumeelset töönädalat ja ühte paari puhkepäeva hakkas aga mõte liikuma :) valisin veidi tapeeti, võõpasin lae valge(ma)ks, tellisin kursakaaslase abikaasalt mööbli, utsitasin oma Abikaasat liistude nurgalõikust selgeks õppima ja nii ta tuli. nüüd on koridor valmis ja ma olen nii-nii rahul! ainult 2 nädalavahetust kulus. ma ütlen veel siia juurde, et asjadel peab laskma settida ja mõtteid tuleb koguda. suure hurraaga peale lendamine pole kunagi midagi head toonud (kui 200-meetrised peedipõllud välja arvata, eksole ;) nüüd oleks vaja veel vannitoaga ühele poole saada, aga see mõnel teisel suvel (ideid on juba omajagu, seekord ootame rahalaevade taga).

kass ootab "katuse" tagasipanemist,
sest tema käib terrassi all magamas

vana eemaldamisel

uus läbivaates - jah, meil on sile pool pealpool!

terrassiga juhtus nii, et ma astusin selle peal endale kevadel ühe igavesti piraka pinnu otse jalga, mis keeldus sealt lahkumast üsna mitu päeva :/ kaalusin juba longates EMO-sse minekut, kui ta siiski kätte sain. oli lausa 2 cm pikk :( kurrradima valus oli! sellest ma üldse ei räägi, et lastel võtsin pinde üle päeva välja ja üleüldse, ei ole ju normaalne, kui toast terrassile astudes peab miskit jalga panema ja võrkkiigust ei saa ohutult tõusta. 

hall terrass ja hall katus - ilus.
uus aiamöödel tuleb ka sama tooni :)

algselt plaanisime lauad üles võtta, puhastada, lihvida ja teisipidi tagasi panna. mõte oli hea, kuid teostamatu. kahjuks olid lauad kinnitatud niiviisi, et kruvid lasti peaagu läbi laua ja need keeldusid välja keerdumast. Herr Abikaasa proovis igat pidi, aga ei jäänud muud üle, kui uued lauad osta. välimise osa suhtes saime õnneks esialgse plaani teostada ja lauad teisipidi keerata (mõtte copyright to Liis - suured tänud!!). puitmaterjali saagimine-paigutus-kinnitus Herr Abikaasa poolt, mulle jäi värvimise ja targutamise osa :D laps väga osavalt kommenteeris, et issi tegi, emme juhendas. mulle päris sellist muljet ei jäänud, olin laudade lihvimise ja värvimisega liialt ametis, lisaks oli liiga palav, et energiat oleks juhendamiseks jäänud... kommenteerisin ainult siis, kui mees küsis. progress missugune :) nüüd on jalge all ilus sile pind, hää mõnus astuda!

oktoobriks on seis juba selline.
kuhu need lehed veel mahuvad, ei tea...

kompostri nokitses Herr Abikaasa salaja valmis, nii et mul jäi ainult fakti konstanteerida, et õite pirakas sai ja sinna mahub küll kõik kraam ära. ajutise tünni kallasime ka kuidagimoodi sinna tühjaks, mis oli juba natuke mulla moodi küll :) pärast mahlaaurutamist maandusid sinna marjakestad, mis kutsus kohale kõik ümbruskonna herilased, aga natuke saepuru kaotas ka selle probleemi. sügisel lisasime tiba puutuhka ka, siis saab eriti hää kraami. 

põõsastikku üritasin juba kevadel oksakääridega piirata, aga sellest asjast ei saanud suuremat asja. kui ikka üht põõsast pole aastaid kujundatud, siis kasvab ta metsaks või siinkohal küll puuks ja oksakääridega pole enam miskit teha. tuli kasutada saagi, ikka sellist suurt ja võimast. selle töö puhul oli küll nii, et mina näitasin näpuga, mees tõmbas saega viuh ja viuh oksa läbi. lärmi sai omajagu, oksi veel rohkem. nüüd on ilus plats, kust alt saab muru niita ja teisele poole aia äärde viinapuud istutada :) selle sae kräunutamise käigus sai meie "oliivipuude" ka tüved ka okstest vabastatud ja nüüd on astelpajupuud ilusate hallikate tuttidega seal aianurgas. täpselt nagu oliivid ;)  avastasin suure rõõmuga, et mul on ka miskit sorti enelas, mis kevadel end kenasti valgesse pidurüüsse sätib! sae alla saatsin veel ka totaalselt hoodusvabana kasvanud hariliku kukerpuu ehk barbarissi oma ülipikkade ja teravate okastega (alles jäi vaid üks tugev põhiharu) ning siberi kontpuu. mõlemad tegelikkuses minu meelest hekitaimed, aga meil on nad omavahel läbi põimunud ja üldse mitte dekoratiivsed. saagisime välja vähemalt 100 kuivanud oska, eks nüüd kevadel näeb, kas saab neist midagi või lähevad väljajuurimisele.
tavaliste elupuude hekk, mis mulle siia elama tulles üldse ei meeldinud, hakkab pügamise peale natuke, rõhk sõnal natuke, ilmet võtma. eriti muidugi majaesine osa, mis tõenäoliselt läheb kunagi autode varjualuse ehituse käigus mahavõtmisele. aga seniks silmailu ja võimalus pügamises kätt harjutada :) uus naabrimees oli nõus ka meie kruntide vahele 2-meetrise puuplangu asemele püramiidelupuud istutama ja sellega ma olen väga rahul! sest naguniigi on sealtpoole aiaäär okasvormide pärusmaa ja rohelised nooljad puud on ikka parem kui plank.
ja veel, mul on ammu mõttes olnud, et tahan endale rodosid. need on lihtsalt nii ilusad. kapriisitarid, aga ilusad. mul on teadmine, et lihtsalt maha istutades nad eriti kasvada ei taha, või kui, siis rabaserval. tegin nüüd taustauuringu ja õppisin põhitõed selgeks ning kevadel läheb turbapeenra rajamiseks. isegi koha mõtlesin välja :)
ühe uue püsikupeenra rajasin ka, kuhu said maha kivirikud Flamingo ja Highlander, atsibel Astary Mix, seebilill Innustus, roomav kipslill, vaarikakarva roomav kukehari, Pošarski kellukas ja igihali Vinca minor Verino. Ja kuna mul roosa leellill on, siis võtsin ühe valge ka juurde, et ikka ilu rohkem oleks.
viinamarjad tulevad ka, pähkipõõsad sai sügisel maha võtta, nii et tekkis kohe hea mitu meetrit vaba aiaäärt, kuhu need kullakesed lähevad.
aga nüüd ripuvad äädikapuul juba jõulutuled ja lumi on maas. puhkuse aeg.

suvi tuli

Suvi vist ikkagi saabus - korjasime lastega esimesed viis maasikat, kurki enam poest ostma ei pea, till on meetriseks visanud ja homme saab vast oma esimesed suvikõrvitsad grillile visata :-) 

Mmmmmmmõnus!!

kahjurid

avastasin lehetäid kirssidelt, ühelt mustsõstralt ja õunapuult :S leidub nii musti kui rohelisi isendeid - väk!! uurisin netiavarustest infot. prits ja muud tarvikud juba ostetud, jääb vaid üle kraam kokku segada ning pritsima asuda. loodan, et mõikab ja pärast kirsid seebised pole ;) ei tea, kas endale peaks kilekoti üll tõmbama ja lapsed-loomad tuppa lukustama või kuidas? tuul tundub täna üsna vägev...

eelmisel aastal polnud ühtegi elukat mul aias peale sipelgate, see kuramuse soe talv, ma ütlen!

pilt netiavarustest

kui teod ilmuvad, siis vähemalt tean, kuidas neid ilma kummardamata kokku korjata saab :P aga sipelgate püsivama ja kemikaalivabama eemaldamise peale meie aiast paluks häid nippe, kui keegi teab soovitada!