suve algus, vist

sain ka lõpuks sinnamaale, et suvelillepeenrad on valmis ja aiamaa-jupike kaevatud. nii kiiret kevadet pole mul veel siin majas olnud. koduväliselt jube palju tegemist ja siis oli Herr Abikaasa nädala sees kodus, mis lööb tavapärase rutiini segamini ja aiatöö on viimane asi, millele mõelda. küüliku sissekolimine võttis ka omajagu aega. ja laste võimlemispidu.

mis mul siis on: gladioole igat värvi (mingi nädala aega vedelesid kausis leos, mitte ei tahtnud juuri alla võtta), astreid veidi, levkoid (sai pandud kirjude pakist kasvuhoonesse ette kasvama seemnest, eile istutasin välja, eks näis, mis tuleb) ja siis loomulikult kiviktaimla kidid, mis end loodetavast varsti suuremaks ajavad (sai teised alles sügisel ostetud). amplitaimed sel aastal ei lähe, aru ma ei saa, mis viga. praegu on vähemasti võõrasemad täis-õiteilus :) mis ma nende asemele panen, ei tea...

kasvuhoones on kurgid, tomatid ja paparika end kenasti sisse seadnud, loodan varsti kurki saada. banaanitomati ostsin ka, kõlas naljakalt, hiljem netist vaadates selgus, et ilusad piklikud viljad peaksid tulema :) rukkola, salat, spinat, till on nagu mets juba - lõikan aga salatiks, basiilikut ja peterselli saab vast nädala pärast näpistama hakata :)

ma sel aastal veel muru niitnud polegi, aga paari päeva pärast tuleb masin kurjaks ajada, sest Herr Abikaasa tuleb alles jaanikuks ja kui ma seni lasen olla, siis tõesti võib laulda: Jaanipäevaks kõrgeks kasvand rohi...

uss aias - uhh!!

08.05.2015 oli meil aias madu - uhh! jube!!

asjalood arenesid sedamoodi, et mina olin tööl, lapsed vanaemaga kodus õues mängimas. kirjeldati seda mulle umbes niimoodi:

- kass avastas lillepeenrast midagi, mille peale saba samalaiaks kui ta keha muutus, olevat muudkui hiilinud ja mitu korda veel õhku hüpanud ka.

- Karita nägi madu, kui vaatama läks, mida see kass seal hiilib ja teatas külma kõhuga, et ongi uss (oma isa laps, ma ütlen)

- ema siis haaras labida ja kukkus nüpeldama. tulemuseks üks täitsa surnud nastik :( kahju on, aga nagu ämm ütles, uss on uss ja need maja juures olema ei pea. nõustun 120%!! Herr Abikaasaga tuleb pikem jutuajamine teemal "armsad ussid," sest ta räägib ka lastele, et maod on lahedad ja need ei mõista karta :/ mis siis saab, kui ükspäev on rästik?? 

kui mina koju jõudsin, oli ema värisemise lõpetanud ja algas operatsioon ussi matus. kuna mina kardan PAANILISELT usse, siis olenemata surnud maost, kõrgetest kummikutest, pikavarrelisest rehast ja labidast, ei suutnud ma end viia selleni, et tolle eluka lillepeenrast välja võtaks ja ära teisaldaks. käes värisesid ja pisarad voolasid. lapsepõlve trauma, mis teha. ema siis võttis asja enda kätte ja tatsas plätudega kohale... tõmbas mao labidale ja toimetas minema. kõik, tehtud! 

mina käin veel tänagi õues ringi igat puuoksa maoks pidades :(

ma küll ei arvanud, et need elukad niidetud muru ja avarat lillepeenart mõnusaks peavad, aga kraav on lähedal, seega ei või iial teada. loodan, et too loomake oli talveunest ärganud eksitus, mitte et nad siia püsivalt paika end sätiksid.

arengud aias

19.04. sai lõigatud õunapuudelt vesivõsusid ja meie saara-leenu vaher nudiks pügatud (Herr Abikaasa ammune unistus ajast, kui maja ostsime). kasvuhoonesse sai üks maitsetaime peenar juurde tehtud ka.

talvel kraavipervel äramurdunud paju lohistasime üles ja tegime juppideks - natuke pliidikütet ikka juures.

eile, 21.04., istutasin võõrasemad välja ja tõin omakasvatatud pakopa/südajas suureta ka ampliga õue päikese kätte rippuma :) õhtuks oli teine kohe nii kohevile end ajanud :) millionbellsi kasvatus ei edene nii hästi - mõned taimed kuivasid, teised esiti kasvasid, siis jäid nagu ootele. ma ei teagi, mis nüüd valesti on. istutasin nad ümber ja viisin kasvuhoonesse. eks näis, kas saab asja või ostan uued suured taimed sisse. võõrasemad olid küll hommikuks kõik ilusad. nad peaksid külma ka taluma, kui tuleb. aga praegu ei ähvarda ja kui, siis panen katteloori peale. 

sinililled õitsevad heki all nii superilusti, meil on üks roosa sinilill ka!

seoses hekiga - plaan on see jube võssakasvanud ja vana lumepallihekk välja kaevata, uus aed ehitada naabrimehega kahasse ja smaragd elupuud asemele istutada. loodan, et saame sel aastal selle töö toimetatud.

kevad käes!!

11.04. sai aias riisutud, vaarikad lõigatud-korrastatud, kasvuhoone rohitud ja kaevatud ning õunapuul vesivõsusid lõigatud. Kasvuhoones kohtusin paarikümne ülirammusa vihmaussiga, kes seal talvitunud olid. Palusin neil edasi tubli olla :)

Päike lõõskas - põsed ja nina täitsa õhetavad nüüd :)

sabaga lugu

kunagi 2013.a. hilissügisel oli torm. see murdis naabri kraavipervel maha suure kasepuu ühe harudest. mingi hetk talve peale sai see neil täielikult maha võetud ja pakud sinnasamasse riita pandud, meeletult suur oksarisu hunnik veel kah kõrvale. ja nii see seal marineerus. tuli kevad - ei midagi, tuli sügis, ikka ei midagi. vahepeal küsisin ja uurisin, et teeksime koos ühe õhtupooliku ja saaks platsi puhtaks. natuke siis isegi liikus, aga umbes 1/5 vast koristati... toona oli hunnik veel toore ja värske, pea laste kõrgune, nüüdseks on see madalaks mädanenud. rohi kasvas läbi, muruplats muutus ümbertringi oskarisuseks heinamaaks. ühesõnaga väga kole vaade tekkis meie aiavärava ette :/ ohutuled lõid peas põlema - ussid, hiired ja muud elukad võivad sealt varju otsima hakata. lastele hullult meeldis seal ronimas käia ka. mulle see ei meeldinud mitte üks teps!

poolteist aastat mädanenud oksarisu

kui nüüd saabusid ilusad ilmad, võtsin teema naabrinaisega uuesti üles. vastus oli umbes sama, mis eelmisel aastal - aega vähe, üksik naisterahvas, jõudu pole (kmm..., 3 last vanuses 7, 8 ja 20+ ei kategoriseeru vist tasuta tööjõuna). pakkusin kenasti välja, et mul Herr Abikaasa laseb oskad saega lühemaks ja meie, naised, võiksime siis need lõkkesse viia (pole just kontimurdev töö, mu meelest). anti põiklevaid vastuseid. ei pidavat ju minu töö see olema, küll ta teeb. oksad lubati õnneks Herr Abikaasal saagida, mille pikema jututa ära tegime :) nädalad läksid, ikka ei midagi. 

heinategu märtsikuus

ja siis ma võtsin üksõhtu kätte ja vedasin selle platsi puhtaks! lapsed aitasid nii naljaviluks. tegin paar pilti ka, kui mind pärast kohtusse kaevama hakatakse või midagi :D  aega võttis umbes 3 h koos riisumisega. see viimane oligi kõige tülikam, sest hein ja maassemädanenud oksad ei tahtnud mitte lõkkeplatsile kolida. heinategu märtsikuus - nali - aga nii oli :D vedasin selliseid kärutäisi komposti 5 tk.

meie hoovi sissesõidu ees on nüüd tühi plats jälle. risuhunniku alt oli muru küll täielikult kadunud, aga pole imestada, kui 1,5 a ehk 2 talve seal midagi peal mädaneb. ehk miskit tuleb tagasi. 

mis naabrinaine asjast arvas? ei midagi, ei sõnakestki... sõitis õhtul 6-paiku hoovi ja läks lihtsalt tuppa. kõik. nüüd, kui üksõhtu seda oksahunnikut põletasin (enne oli tuuline), siis küsis, kas teen endale pika päeva... ei osanud reageerida.  ee, nojah, ma olin juba neljast kodus ja tahtsin võrkkiiku lugema minna, aga näe, pean siin sinu goddamn oksarisu põletama!! :S nii oleks pidanud vist ütlema? tegelt oleks ta võidud kenasti lihtsalt aitäh öelda ja ma oleks igati rõõmus olnud. ju jääb. vähemalt plats on puhas ja usse ei tule.

gladioolid

kui ma veel palju gladioolisibulaid koju toon, siis varsti peenardele muud ei mahu... 

ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna, sest need on niiiii ilusad!! 

täna skoorisin liblikõielise tumepunase ja säravkollase. kollast mul pole enne olnudki ;) 

mu kõige ilusamad sünnipäevalilled on ka gladioolid olnud. mäletan mingid aastad tagasi, et mulle toodi terve sületäis, see oli lihtsalt super!!

naks-naks!

nüüdseks on lõigatud ka noor perepirn ja kirss, vanu õunapuid vast kärbin nädalavahetusel ja kui mahti saan. 

ilmad on super: +5...+8, päike särab kuklas, kontoris ei taha üleüleüldse tööd teha praegu. tänagi käisin lõuna ajal kodus tiiru, panin voodipesu välja kuivama ja uitasin niisama õues, nina vastutuult ja silmad pungadel :) lihtsalt nii ilus! linnas pole veel kevadet aru saada, aga nagu loodusesse jõuad, kohe on näha. meil on ühe puu urvad hetkel neoonrohelised  - täitsa sürr! kergliiklustee kraavipervedel tärkab uus murukamar ja veed vulisevad kraavis. ma täitsa imestan, et kust see vesi tuleb - talve pole olnud, lund pole eriti sadanud, kuid kraavis on vesi täitsa kõrgel. isegi Soomaal pidi natuke uputama. 

perepirnipuu

see on ainult imelik, et naabritest vanapaar veel kohal pole. nad tavaliselt nagu kuldnokad - kohe esimese soojaga ilmuvad ja kukuvad kraapima. proual vist tervis kehvem ja härra ei taha üksi käia. nägime härrat ikka aasta viimasel päeval (tal pidavat olema selline traditsioon käia suvilat ja aeda üle vaatamas 31.12.) ja siis nüüd umbes kuu tagasi, aga püsivalt neid iga päev veel pole. loodan, et ilus ilm nad ikka välja meelitab. nemad siis sellised klassikalised nõuka-aja suvila pidajad, kes selles ei ööbi, vaid igal hommikul saabuvad linnakorterist ja õhtul tagasi lähevad (kuigi majake mu meelest täitsa elatav - veega ja puha).

pirni lõikamisest pidin tegelikult rääkima :) vaatasin veel hulga videosid ja lähenesin puule juba kindlamalt. kui eelmine hooaeg raamatust sama tarkust sai loetud, siis asi jäi ikka segaseks - välimise punga pealt, külgpunga peal - ??? nüüd sain pihta :D kaugelt vaadates saavutasin täitsa normaalse kuju. eriti kui arvestada, et tegemist on perepuuga, mis tähendab, et oksad on vastavalt sordile kas kiirema- ja tugevakasvulisemad või õrnemad ja väiksemad. 

ühe noore kirsipuu rapsisin ka poole hõredamaks, eks näis, mis sest saab. nüüd vähemalt ei lähe padrikuks nagu suur kirss seda on. 

kiigevaher

vanad õunapuud tuleb ka jälle üle käia - vesivõsusid on omajagu ja puud ikka liiga tihedad veel - oksad kasvavad risti-rästi üksteise sisse ja vahele. jube! ees ootab õunaaasta, tahaks saada suuremaid vilju, mitte miljon pabulat ;)

Herr Abikaasa siin räägib juba mitu aastat, et nuditud vahtraga (mitte väga vana puu, aga umbes 3-meetriseks saetud) tuleb midagi ette võtta. eelmisel aastal ei osanud ma veel midagi teha temaga. oli lihtsalt 100 2-3-meetrist vesivõsu taeva poole kasvamas ja kõik. nüüd on nagu mingi võra moodi asi ka näha ja saab suvel tegutseda.

korrastatud kastan

ühe sellise nuditud kastani harvendasin eelmisel aastal ära ja väga ilus jäi. 

ühesõnaga, mulle meeldib puid lõigata :)

ploomipuu pügatud

mu pereploomipuu nooruk sai enda soengu korda :) kärpisin teda eile üsna usinasti. oli endale esimese hooaajaga paraja paruka pähe kasvatanud. puukoolist tuues tõmmati ta jummala nudiks, aga näe, kasvatas endale pea meetrised harud uuesti. ma nüüd kaksasin jälle tublisti tagasi. ikka nii, et võra laiuks väljapoole ja kõik sordid võrsuda saaks.
ah et miks nii vara? lugesin kõik targad raamatud läbi ja vaatasin hunniku netivideoid pealekauba ning igal pool räägiti nagu ühest suust, et ploom tuleb varem ära lõigata. kui juba mahlad jooksma hakkavad, on hilja, sest ploom ajab vaiku. loodan, et hiljaks ei jäänud. pirni ja õunapuudega ei kiirusta. kirss on nii puhmas ja vana, et ei oska kuskilt otsast hõredamaks võtta - las siis kasvab.
suur kevad ju juba väljas - jõgi lahti, rändlinnud kohal ja tihased sitsikleiditavad ammuilma :) täna nägin suurt-suurt siidisabade parve: lasid mööda hekke ja kiikusid kase otsas - nii ilusad linnud!             aed on talve kenasti üle elanud, piilusin eile kõikide kuuseokste alla peenardele - igal pool oli näha elu märke. igaks juhuks lasen veel peal olla, kes teab, mida ilm toob. kasvuhoones pole muld sel talvel ära külmunudki... saan varsti katteloori alla miskit maha panna :)
kuna eelmisel nädalal õnnestus käia Tallinnas ja skoorida mõningad aplitaimede beebid, siis nüüd on mul toas väike potipõllundus käsil. ostsin oma lemmikuid - pacopasid ja millionbells´e. mõtlesin, et kui juba need on, siis võin mõned suvelilleseemned ka külvata, üks kastmine nagunii. see tuleb nüüd lähiajal ette võtta ja seemned välja valida. ema arvas, et päris paras aeg. eelmisest aastast on lilletaimede hinnad mul veel liiga hästi meeles, mitte ei kipu turult neid ostma :/ lillelavatsi sain ka ülilihtsalt valmis (kaks tooli seljad vastamisi paraja vahega ning lauajupp peal), nüüd oleks veel taimelampi vaja nii igaks juhuks päikesevaestel päevadel. isa-emal peaks vanadest tomatitaimede kasvatamise ajast olema päevavalguslampe, lubasid mulle otsida :)

teine suvi tagasivaates

ükspäev sai puhkamisest küll ja asuti toimetama. tehtud sai juba pinnuliseks kiskunud terrassilaudade vahetus + värvimine, kompostri ehitus, põõsarägastiku eemaldamine ning koridori siseviimistlus.

romantiline lillemustriga tapeet ja ilunikerdustega riiuliääred

lihtsalt nii rahul !

alustan lõpust - koridor on kõikse värskem projekt meil hetkel :) kui me siin eelmise aasta suve alguses kolisime, tundsin kohe, et koridori viimistluseks ei ole vaimu peal. lihtsalt ei tekkinud ühtki head ideed. lappasin aga ajakirju ja kolasin netis ringi, aga ei miskit. teadsin vaid, et koju sisenedes võiks astuda romantiliselt põhjamaisesse ruumi, millel on omad krutskid man´. 

pärast 4 nädalalt sellesuvist logelemist, 1 hullumeelset töönädalat ja ühte paari puhkepäeva hakkas aga mõte liikuma :) valisin veidi tapeeti, võõpasin lae valge(ma)ks, tellisin kursakaaslase abikaasalt mööbli, utsitasin oma Abikaasat liistude nurgalõikust selgeks õppima ja nii ta tuli. nüüd on koridor valmis ja ma olen nii-nii rahul! ainult 2 nädalavahetust kulus. ma ütlen veel siia juurde, et asjadel peab laskma settida ja mõtteid tuleb koguda. suure hurraaga peale lendamine pole kunagi midagi head toonud (kui 200-meetrised peedipõllud välja arvata, eksole ;) nüüd oleks vaja veel vannitoaga ühele poole saada, aga see mõnel teisel suvel (ideid on juba omajagu, seekord ootame rahalaevade taga).

kass ootab "katuse" tagasipanemist,
sest tema käib terrassi all magamas

vana eemaldamisel

uus läbivaates - jah, meil on sile pool pealpool!

terrassiga juhtus nii, et ma astusin selle peal endale kevadel ühe igavesti piraka pinnu otse jalga, mis keeldus sealt lahkumast üsna mitu päeva :/ kaalusin juba longates EMO-sse minekut, kui ta siiski kätte sain. oli lausa 2 cm pikk :( kurrradima valus oli! sellest ma üldse ei räägi, et lastel võtsin pinde üle päeva välja ja üleüldse, ei ole ju normaalne, kui toast terrassile astudes peab miskit jalga panema ja võrkkiigust ei saa ohutult tõusta. 

hall terrass ja hall katus - ilus.
uus aiamöödel tuleb ka sama tooni :)

algselt plaanisime lauad üles võtta, puhastada, lihvida ja teisipidi tagasi panna. mõte oli hea, kuid teostamatu. kahjuks olid lauad kinnitatud niiviisi, et kruvid lasti peaagu läbi laua ja need keeldusid välja keerdumast. Herr Abikaasa proovis igat pidi, aga ei jäänud muud üle, kui uued lauad osta. välimise osa suhtes saime õnneks esialgse plaani teostada ja lauad teisipidi keerata (mõtte copyright to Liis - suured tänud!!). puitmaterjali saagimine-paigutus-kinnitus Herr Abikaasa poolt, mulle jäi värvimise ja targutamise osa :D laps väga osavalt kommenteeris, et issi tegi, emme juhendas. mulle päris sellist muljet ei jäänud, olin laudade lihvimise ja värvimisega liialt ametis, lisaks oli liiga palav, et energiat oleks juhendamiseks jäänud... kommenteerisin ainult siis, kui mees küsis. progress missugune :) nüüd on jalge all ilus sile pind, hää mõnus astuda!

oktoobriks on seis juba selline.
kuhu need lehed veel mahuvad, ei tea...

kompostri nokitses Herr Abikaasa salaja valmis, nii et mul jäi ainult fakti konstanteerida, et õite pirakas sai ja sinna mahub küll kõik kraam ära. ajutise tünni kallasime ka kuidagimoodi sinna tühjaks, mis oli juba natuke mulla moodi küll :) pärast mahlaaurutamist maandusid sinna marjakestad, mis kutsus kohale kõik ümbruskonna herilased, aga natuke saepuru kaotas ka selle probleemi. sügisel lisasime tiba puutuhka ka, siis saab eriti hää kraami. 

põõsastikku üritasin juba kevadel oksakääridega piirata, aga sellest asjast ei saanud suuremat asja. kui ikka üht põõsast pole aastaid kujundatud, siis kasvab ta metsaks või siinkohal küll puuks ja oksakääridega pole enam miskit teha. tuli kasutada saagi, ikka sellist suurt ja võimast. selle töö puhul oli küll nii, et mina näitasin näpuga, mees tõmbas saega viuh ja viuh oksa läbi. lärmi sai omajagu, oksi veel rohkem. nüüd on ilus plats, kust alt saab muru niita ja teisele poole aia äärde viinapuud istutada :) selle sae kräunutamise käigus sai meie "oliivipuude" ka tüved ka okstest vabastatud ja nüüd on astelpajupuud ilusate hallikate tuttidega seal aianurgas. täpselt nagu oliivid ;)  avastasin suure rõõmuga, et mul on ka miskit sorti enelas, mis kevadel end kenasti valgesse pidurüüsse sätib! sae alla saatsin veel ka totaalselt hoodusvabana kasvanud hariliku kukerpuu ehk barbarissi oma ülipikkade ja teravate okastega (alles jäi vaid üks tugev põhiharu) ning siberi kontpuu. mõlemad tegelikkuses minu meelest hekitaimed, aga meil on nad omavahel läbi põimunud ja üldse mitte dekoratiivsed. saagisime välja vähemalt 100 kuivanud oska, eks nüüd kevadel näeb, kas saab neist midagi või lähevad väljajuurimisele.
tavaliste elupuude hekk, mis mulle siia elama tulles üldse ei meeldinud, hakkab pügamise peale natuke, rõhk sõnal natuke, ilmet võtma. eriti muidugi majaesine osa, mis tõenäoliselt läheb kunagi autode varjualuse ehituse käigus mahavõtmisele. aga seniks silmailu ja võimalus pügamises kätt harjutada :) uus naabrimees oli nõus ka meie kruntide vahele 2-meetrise puuplangu asemele püramiidelupuud istutama ja sellega ma olen väga rahul! sest naguniigi on sealtpoole aiaäär okasvormide pärusmaa ja rohelised nooljad puud on ikka parem kui plank.
ja veel, mul on ammu mõttes olnud, et tahan endale rodosid. need on lihtsalt nii ilusad. kapriisitarid, aga ilusad. mul on teadmine, et lihtsalt maha istutades nad eriti kasvada ei taha, või kui, siis rabaserval. tegin nüüd taustauuringu ja õppisin põhitõed selgeks ning kevadel läheb turbapeenra rajamiseks. isegi koha mõtlesin välja :)
ühe uue püsikupeenra rajasin ka, kuhu said maha kivirikud Flamingo ja Highlander, atsibel Astary Mix, seebilill Innustus, roomav kipslill, vaarikakarva roomav kukehari, Pošarski kellukas ja igihali Vinca minor Verino. Ja kuna mul roosa leellill on, siis võtsin ühe valge ka juurde, et ikka ilu rohkem oleks.
viinamarjad tulevad ka, pähkipõõsad sai sügisel maha võtta, nii et tekkis kohe hea mitu meetrit vaba aiaäärt, kuhu need kullakesed lähevad.
aga nüüd ripuvad äädikapuul juba jõulutuled ja lumi on maas. puhkuse aeg.

suvi tuli

Suvi vist ikkagi saabus - korjasime lastega esimesed viis maasikat, kurki enam poest ostma ei pea, till on meetriseks visanud ja homme saab vast oma esimesed suvikõrvitsad grillile visata :-) 

Mmmmmmmõnus!!

kahjurid

avastasin lehetäid kirssidelt, ühelt mustsõstralt ja õunapuult :S leidub nii musti kui rohelisi isendeid - väk!! uurisin netiavarustest infot. prits ja muud tarvikud juba ostetud, jääb vaid üle kraam kokku segada ning pritsima asuda. loodan, et mõikab ja pärast kirsid seebised pole ;) ei tea, kas endale peaks kilekoti üll tõmbama ja lapsed-loomad tuppa lukustama või kuidas? tuul tundub täna üsna vägev...

eelmisel aastal polnud ühtegi elukat mul aias peale sipelgate, see kuramuse soe talv, ma ütlen!

pilt netiavarustest

kui teod ilmuvad, siis vähemalt tean, kuidas neid ilma kummardamata kokku korjata saab :P aga sipelgate püsivama ja kemikaalivabama eemaldamise peale meie aiast paluks häid nippe, kui keegi teab soovitada!

maltsavaip

eile käis ema külas, takseeris kasvuhoones ja õpetas tomatitaimede džunglit normaalseteks taimedeks harvendama (need ju kasvavad nagu pöörased igas suunas!). vaatas ja uuris ja siis viskas pommi: kus sul kõik see umbrohi on? eks ma olin talle kurtnud, et sain maalt kõdusõnnikuga kaasa täitsa tasuta koormatäie maltsa. ju ta siis arvad, et laisk nagu ma olen, vaatab talle kasvuhoonest vastu maltsavaip :P aga näete, ei ole ;)

kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis 2 korda sai rohemajas tõepoolest seda maltsavaipa näha (no on ju hea sõna!), sest katsuge te ise poolesendist maltsa rohida. lasin need selliseks mõnusaks kasvada ja siis rohisin kõik välja. teist korda tuli veel samapalju ja nüüd ainult mõni üksik - ju said otsa :) kahjuks ei saa sama vabaõhu-peenarde kohta öelda - tuleb ja tuleb ja tuleb :/

arengud aias 3 nädalat hiljem

kurgi-ja tomatitited on suureks sirgunud - viskavad silmnähtavalt 

minu päris oma esimene kurk :) K-d panid selle küll nahka, aga niipalju kui proovida anti, oli eriti hea mahe ja magus :) nüüd kasvavad juba nii, mis mühiseb - õhtul vaatan, väike, hommikul juba pirakas :D

mis sa must vahid, ei näe või, et endale mõnusa poti leidsin magamiseks? ja ära üldse mõtlegi siia mingeid "ohakaid" istutada, nagunii kraabin välja ja magan edasi! nii see mu kass mõtles, kui olin jõudnud aiavaasi kohale vedada ja mullaga saabusin :P

uued tuuled

kui mu poole nooremale minale oleks toona öeldud, et ma veedan 2014.a. kevadel kõik õhtud vabatahtlikult rohides-külvates-istutades-niites, siis oleks see saanud väga sarkastilise pilgu osaliseks või ma oleks ennast lihtsalt pooleks naernud! aga, aga, eksole ;) siin ma siis nüüd olen ja müttan mõnuga aias :)

kusjuures pole sugugi kindel, et aastal 20.... ei asu ma kevadel võililli muru seest välja juurima :D

arengud aias

28.04. - istutatud lisaks maasikataimi, sest osad taimed ei pidanud sellele imelikule talvele vastu

01.05. - istutatud maasikate vahele küüslaugud - ehk aitab veidi pahalaste vastu, kes õisi himustavad

18.05. - ümber kaevatud ja kõdusõnnikuga täidetud juurviljapeenar, maha torgatud tippsibulad (14 tk. peaks meie rohelise sibula vajaduse kuhjaga suvel ära täitma) ja tehtud rammus pesake ning sinna istutatud heledakooreline suvikõrvits.

19.05. - rajatud suvelillepeenar, kuhu tipitud ettekasvatatud roosad ja valged gladioolid. äraõitsenud nartsisside vahelt leidsin 3 nädalat tagasi mulda torgatud jorjeni ka üles - oli ikka lõpuks pea välja pistnud :)

täna lähen suvelille-istikute jahile. vast mõni lõvilõug, aster ja levkoi taimeke ikka turul veel on.

kui kellelgi oleks kiviktaimla taimi pakkuda, siis võtan meelsasti kõik vastu!

esimesed rohemaja elanikud

vastistutatud taimed

palun saage tuttavaks - tomatid Tolstoi, Härjasüda ning kollane ja punane lihatomat (nimed tõesti meelde ei jäänud, aga Sindist Kase Aiandist ostsin) ning kurgid Alex. Lisaks peesitavad rohemaja tagaosas ka basiilik ja till :) täna-homme proovin redist ja salatit ka külvata ning taimed ära toestada.
ise olen hirmus rahul, aga sellest te saite kõik juba aru nagunii :D 

Kavuhoone sünd

vastvalminud rohemajake

Suur unistus on täitunud - kasvuhoone on valmis!!

Ise tehtud-hästi tehtud :)

Mõõtmed 2,5 x 2.5 m, seega vajalikku pinda meie pere tomatite-kurkide-arbuusi ja maitserohelisega varustamiseks küllalt.

Muld on ilus ja kohev, otse maalt kõdusõnniku hunnikust kärule tõstetud ja peenrakastidesse laotatud. 

Kaks tiiba on majakesel ka - katuseaknad :)

Väike kokkuvõte kuludest:

• vundament - liiv ja killustik omastkäest (majaostu kaasavara, mida jätkub veel järgmiste projektide jaoks lahedalt), tsement tuli osta (kulu 30€), segumasin minu isalt, saalungitele kuluvad lauad olid samuti aianurka ladustatud endiste elanike poolt :) Ajakulu: 2 poolikut päeva + 1 nädal kivistumiseks.
• karkass - tühjalt seisva kasvuhoone alumiiniumraami märgatud eelmise suve lõpul meie majast ~250 m kaugusel ja ise see Herr Abikaasaga jalgsi koju tassitud, makstud 30€
• klaasid - saadud karkassiga tasuta kaasa. klaase kasutasime reaalselt ainult plankaia poolse seina katmiseks, sest klaas on ülikapriisne materjal - väike vajutus ja prõks! :/ 
• polükarbonaat plaat - ostsime 6mm paksust plaati 10 tk. mõtlesime, et saame katta seinad ja katuse, aga piisava mõttetöö tulemusel ja jupitamise abil jagus nii katusele, õuepoolsele küljele kui ja otstele ja uksele :) (kulu 125€, sest õnnestus alla turuhinna leida) paar siilu on veel tagavarakski :)
• silikoon - kõik sai paika pandud kasvuhoonesilikooni abil, mis nakkub väga hästi ja kuivab piisava kiirusega, nii ei pea hommikuni klaasi paigal hoidma :P silikoonitud sai ka kõik karbonaatplaatide ülemised ja alumised otsad, et takistada vee ja mustude sissevoolu ja plaadi rohekaks-hallikaks tõmbumist. see oli hullult ajamahukas töö, sest 6mm x 7mm aukudesse silikooni ajamine ei ole lihtne - paras vorstitoppimine... aga tehtud ma selle sain!  tegelikult peaks küll kasutama spetsiaalset teipi, aga kuna Pärnu kaubandusvõrgu poed polnud sellisest isegi mitte kuulnud ja väitsid kangekaelselt, et sellist pole olemas (isegi siis, kui ma vastava paberi koos pildiga neile nina alla lükkasin...), siis jäime silikooni juurde. kulus seda omajagu - 15 tk - 45€

kasvuhoone ehituseks läks seega 230€ ja kuu jagu nädalavahetusi. Jah, ostes oleks sama hind tulnud, kui enda ajakulu ka arvestada, aga, aga...

mul on väga hea meel, et otsustasime kasvuhoone ise teha, mitte poest osta. kõige suurem argument on see, et me pole tegelikult Herr Abikaasaga midagi koos ehitanud. nüüd on maja valmis, missest, et kasvumaja :) meeletu koostöö ja koosmõtlemise kogemus, mida meil varem ei olnudki (kuigi 12 a kooseksisteerimist seljataga ja mõned tapeedivahetused ja mööbli kokkupanekud ikka ka)! oma suud olen ma õppinud selle aja jooksul palju koomamal hoidma ja aru saanud, et ei ole vaja seda minu targutamist, lasen parem mehel mõelda ;) Herr Abikaasa seevastu on vist mõistnud, et mina pean saama ära vahutada, siis saab rahulikult tööd edasi teha :D 

palju uusi oskusi saime ka! mina olen küll lapsepõlves segu valmistanud isa kõrval vist tonnide viisi ja kõikvõimalike ehitiste valmimise juures olnud, aga päris oma kogemus ikkagi puudus. Herr Abikaasa on oma lapsepõlve heina-ja viljapõldudel veetnud traktori otsas, seega ehituskogemust tal polnudki. mis seal vanade paekiviehitiste juures ikka teha, eksole. nüüd oskab vabalt saalungeid parajaks timmida ja loodida, segu teha ja kasvuhoonele toestuslahendusi otsida. julgust on niipalju lausa juurde tulnud, et autovarjualuse valamine ja ehitus tundub täitsa tehtav :) tänavakivide paigalduse osas tekkis ka kerge lootus ;)

nii et, mul on nüüd kasvuhoone - juhhuuu!!!!!!!!!!

õueasukate uued soengud

kevad on kätte jõudnud! linnuparved purjetavad üle taevalae omakeskis seletades, kas ja millisena nad oma pesapaiga eest leiavad. meie leidsime, et aeg on puudele ja marjapõõsastele uued soengud pähe lõigata.

varem olen seda tööd ainult kõrvalt vaadanud, nüüd tuustisin isa vanad aiandusraamatud välja, pühkisin tolmu maha ja asusin tudeerima :) netist vaatasin paar õpetusvideot ka ja tundus, et olengi aednik valmis :D

poisipeaga taliõunapuu

Herr Abikaasa pilvede all

meil on 2 õunapuud, 2 tikrit ja 3 mustsõstrapõõsast, vaarikad ka. õunapuud on kunagi enne meie aega nö. leinavormi lõigatud, aga sellega kogu tegevus ka piirdus, mis tähendas, et mõlemad üsna vanad puud olid uuesti totaalseks padrikuks kasvanud. eelmisel suvel saime tohutult õunu, aga need olid väikesed ja ei säilinud üldse. taliõunapuu lõikasime täitsa paljaks, endal hakkas ka kahju. siis lugesin kõik käsiraamatud läbi ja sain teada, et nii tühjaks ei tohi lõigata, sest siis läheb juurte ja võra tasakaal paigast ära ja nii see puu endale lõputult uusi oksi kasvatada tahabki, sest tal pole juurtest tulevaid toitaineid kuhugi panna... suveõunapuule jätsime oluliselt rohkem oksi külge, vaatame siis, mis saab. küll järgmisel aastal saab jälle pügada. 

pügatud Kuldrenett

töö ise oli vahva - mina targutasin maapinnalt ja käisin ümber puu, Herr Abikaasa toimetas minu näpunäidete järgi üleval võras ja kaksas aga üleliigseid oksi maha. kuna leinavorm on suhteliselt madalal ja õunapuud soovitataksegi nii kasvatada, et redelita viljad kätte saab, siis alumised oksad pügasin ikka ise :) koostöö sujus väga hästi! loodame siis, et miskit põske ka pista on sel sügisel (kuigi tavaliselt on õunaaasta üle-aasta, nii et loogika ütleb, et mitte)

parempoolne harvendamisele, vasakpoolne välja

marjapõõsaste harvendamisega tegelesin eile õhtul ja rookisin ikka pooled oksad välja. jube palju oli kuivanud, sammaldunud ja vigastatud oski. teine osa muidugi selliseid, mis kasvas põõsa sissepoole, seega ainult riskuks ees. 

mustsõstardega olin päris hädas - need on ikka hullus seisus. lõpuks jõudsingi tõdemusele, et üks neist tuleb välja juurida ja punane sõstar asemele istutada. mustsõstart on nagunii ainult värskehapu-kurgi jaoks vaja ;)

üks tikritest - 3 korda väiksem kui enne

vaarikate noorendamiseks lubas ema abikäe ulatada, sest sellest kunstist ma pole veel aru saanud (eelmisel aastal lõikas ta need ükspäev nii ära, et ma ei näinudki, nüüd plaanin ninapidi juures olla).

ausaltöeldes, hoog on sees, aga maa on külmand, mitte ei saa lillepeenraid rajama hakata... aga tahaks! kannatan siis veel nädalakese. 

kevad, imelime!!

EDIT 2 päeva hiljem: ämm käis meil näitas 2 x näpuga, millised vaarikaoksad vanad on ja ma sain need käigupealt välja lõigata. nüüd on vaarikad ka korras :) ei olnud üldse raketiteadus ;)

soe kodukotus

nii-nii, esimesed suured külmad on saabunud. naabrite ennustust ja ehitaja lubadust hästi soojustatud majast on kontrollitud -15 kraadikse külmaga. ja tõesti-tõesti, kui väljas on päeval -8 ja öösel -16, siis toas +24, järgmise päeva õhtuks +20...21. seda skeemiga 1 ahjutäis (korvitäis) hilja õhtul ja üks pliiditäis (pool korvi peenemaid puid) kohe koju saabudes. 

mina kui teada tuntud pliidivihkur pole veel hästi pihta saanud, kuidas toda asjandus kohtlema peaks, et ta vingu sisse ei ajaks, samas aga soemüüri soojaks kütaks. kõik küll räägivad, kui hea asi on pliit, aga ma olen siiski ahju kütja olnud terve elu, nii et võtab vist selle eluka armastama õppimine seal nurgas aega. 

olgu öeldud, et peale ühe laari pannkookide, pole ma sellel veel mingit rooga valmistanud. kuidagi ei juhti niimoodi, et olen suutnud menüü valmis mõelda ja koju minnes meeles pidada, et pliidil võiks neid roogi ju ka valmistada. peale selle on pliidi juures liiga palav ja seda ma ei talu.

aga jah, pliit, va sindrinahk, ei taha madalrõhkkonnaga tõmmata! sai kõik lõõrid-korstnad puhastatud ja isegi kadakaga läbi lükatud ja ei miskit. ju peab suvel korstna kõrgemaks laduma, sest teise katusepoole hari on täpselt samakõrge kui korsten ja ma arvan, et sinna see koer maetud ongi... vinguhaisu ma ei kannata, ma tunnen seda juba siis, kui veel polegi teist ;)

aga kodu on soe, põrand on soe, hommikul ärgates on tunne soe ja süda on ja soe. varbad muidugi külmetavad, aga seda nad teevad kogu aeg, kui õuetemperatuur alla +10-ne on. vanas kodus võisin kütta palju tahes (suurte külmadega ikka 2 x kahte ahju päevas), kraadiklaas näitas toas +24, aga tunne oli jäine. kui ikka põrandad on külmad, siis head nahka ei saa. nüüd aga on mõnus soe, laste pärast pole vaja ka muretseda, kui nad teki ära ajavad. mõnus! 

ja teate, puud tulevad ka ise tuppa! jah, päris ise tulevad :) iga pühapäev veidi enne seda, kui Herr Abikaasa tehtud tööde nimekirja lukku paneb ;)

kevade ootus aias, oih, vabandust! talve ootus aias...

... aga tunne on küll, nagu kevad hakkaks tulema - lilled õitsevad, puud kasvatavad pungi, mis juba nii rohelisedki, et kohe-kohe tulevad lehed välja ning septembri keskpaigas külvatud muruseeme hakkas lõpuks kasvama :) 

see kõik teeb mind veidi rahutuks ka, sest kui on olnud nii imeline suvi, nagu ta oli ja samasupper sügis ning talvekülmad-lumi-lörts ja muu õudus endast märku veel ei anna (kuigi on juba november), siis ilmselgelt peab loodusliku tasakaalu huvides millalgi see tagasi tehtama... seetõttu ma arvangi, et talv tuleb ja ei lähe enne jaanipäeva ära või jääb järgmine suvi ära. elame, näeme, aga väga tahaks, et väikesele tõhusale talvele järgneks samasugune võrratud suvehooaeg!